Lõpusirge paistab
Hansapanga nõukogu teeb õigesti, kui neljapäeval ja reedel toimuval nõukogu koosolekul nõustub panga tegevjuhtkonna ettepanekuga emiteerida eelläbirääkimistega enampakkumisel 14 miljonit uut aktsiat ühele strateegilisele investorile.
Tegelikult ei olegi nõukogul teist võimalust, kui juhatuse kava aktsepteerida, sest edasiseks arenguks peab pank omakapitali suurendama. Juhtkonna emissioonikava tagasilükkamine vähendaks usaldust Hansapanga vastu.
Algselt kavatseti emiteerida 7 miljonit uut aktsiat. Arvestades kahe Rootsi panga -- Swedbanki ja Skandinaviska Enskilda Bankeni (S-E-Banken) -- vahelist tormijooksu Hansapangale, on igati õige emissiooni mahtu kahekordistada.
Samuti on õige emissioon läbi viia oksjoni teel. Oksjoni korraldamist soovitas oma neljapäeval Äripäevas ilmunud kommentaaris ka Svenska Handelsbankeni asepresident Bo Kragh. «Oksjon tooks firmale sisse kõige rohkem raha,» põhjendas Kragh.
Tundub, et Hansapanga juhatuse plaan emissiooni mahtu suurendada ja suunata see ühele investorile oli S-E-Bankenile juba varem teada, või siis ongi tegemist S-E-Bankeni plaaniga.
Oma möödunud nädala kolmapäevases juhtkirjas «Võidujooks Hansapangale» avaldasime imestust, miks S-E-Bankeni asepresident tuleb ajalehe toimetusse ja teatab avalikult soovist omandada kolmandik Hansapangast. Selle teatega kergitati Hansapanga aktsia hinda ja muudeti nii oma eesmärgi saavutamine kallimaks.
Hilisemad sündmused on näidanud, et tegemist võis olla avalikkuse manipuleerimisega. Avaldusega tõsteti aktsia hinda, ise jäädi ootama eesseisvat emissiooni, et siis teha Swedbankist parem pakkumine.
Swedbank üllatas S-E-Bankenit, kui hakkas augustis Hansapanga aktsiaid kokku ostma. Kuna reageerimisega jäädi hiljaks, siis üritabki S-E-Banken muuta Hansapanga ülevõtmise Swedbankile võimalikult kalliks.
Kõik oleneb nüüd sellest, kui suures osas lõi emissiooni mahu kahekordistamine segi Swedbanki plaanid ja kui kalliks see muudab lõppkokkuvõttes neile Hansapanga ülevõtmise. Samas on Swedbank teinud suuri kulutusi, et nüüd kaotajana lahkuda.
Kui Swedbank saab emissiooni endale, siis suureneb tema osalus pangas 43 protsendini ja Hansapanga strateegia määra-takse kindlaks Swedbanki peakorteris.
Kui emissiooni märgib täis S-E-Banken, siis on mõlemal Rootsi pangal Hansapangas enam-vähem võrdne osalus ja Swedbank on sunnitud arvestama S-E-Bankeni ja Hansapanga asutajate soovidega.
On veel kolmas võimalus, millele ka oma kommentaaris vihjas Bo Kragh: tuleb hoopis keegi kolmas investor ja napsab viiendiku Hansapangast rootslaste nina alt ära, muutudes kaalukeeleks oluliste otsuste langetamisel. Tõenäolisem aga on, et emissiooni märgib täis üks kahest Hansapanga pärast konkureerivast Rootsi pangast.