Vene kriisi hind meile: 365 miljonit krooni

Ühe USA Jamestowni fondi analüütiku arvamuse kohaselt viis Venemaa kriisini eriline olukord, kus raha asemel pöörlesid majanduses kaubad.

Selle nn virtuaalse majanduse orgi otsa sattus ka AS Norma, mis ei saanud turvavööde eest enam raha, vaid virtuaalset raha -- autosid. Kuna Eestis pole Ladadega suurt midagi peale hakata, pidi Norma looma Venemaale autode turustusketi ja kulutama selleks reaalset raha. Norma kokkupuude virtuaalse majandusega kulges normaalselt, kuni Vene majandus tõsisesse kriisi sattus.

Sarnaselt Normaga on Venemaalt raha kättesaamisega jännis tuhandeid lääne ettevõtteid. Vene riigi koguvõlg ulatub 1,6 triljoni kroonini. See on 20 000 korda suurem summa kui on Normal saamata jäänud AvtoVazilt.

Eesti kaubandus-tööstuskoja küsitluse kohaselt mõjutab kriis oluliselt igat kuuendat Eesti eksportijat. Ka börsiettevõtetest on iga kuues kriisi tõttu kahjumis.

Farmaatsiatehast juhtima pandud ekspankur Arno Kaseniit on tõelise katsumuse ees. Kohe pärast tema ametisse astumist kukkus rubla kurss ning viimanegi lootus kasumit saada kadus. Peamiselt idaturule orienteeritud ravimitootja kavatseb kokkuhoiu nimel koondada neljandas kvartalis ligi kolmandiku töötajatest.

Kaseniidu sõnul pole Venemaa hulgifirmadel raha, et kauba eest maksta. Seetõttu on suur osa kaubavahetusest seiskunud. Me ei saa midagi muud ette võtta kui karmistada müügitingimusi, seletab ta. Müügitingimuste karmistudes väheneb aga müük veelgi.

Ehkki Kaseniit hindab Vene krii-si põhjustatud võimalikku käibe kaotust 25 miljonile kroonile, usub ta firma säilimisse. «Koostöös Läti ravimitootja Grindeksiga oleme mingil määral kaitstud, sest sellel ettevõttel on rohkem võimalusi tungida teistele turgudele,» ütleb ta, hääles lootusenoot.

Senini Eesti majanduse lipulaevadena tuntud pangad hindavad kahju enam kui 100 miljonile kroonile, Hansapank kandis kahjumisse ligi 60 miljonit krooni, Forekspank hindab Venemaa allakäigust tingitud potentsiaalse kahju 50 miljonile kroonile.

Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk ütleb, et Venemaa mõju Eestile lõpeb alles siis, kui Eesti riigipiir ulatub Hiina müürini. Suurim probleem on, kuidas hinnatakse olukorda välismaal, jätkab ta tõsinedes. Raha, mida meil hetkel hädasti tarvis oleks, tõmmatakse ruttu tagasi, sest keegi ei julge siinses majanduskeskkonnas riske võtta, seletab pankur. Kaheksa kuu seisuga on Forekspank miinuses, oleme pidanud kärpima eelarvet ja kulusid, kurdab Lukk Venemaa sündmuste negatiivset mõju.