Pühapäevastel valimistel kogus SDP vaid 36,6 protsent häältest, mis kindlustab neile 349kohalises parlamendis 131 kohta. Tegemist on partei halvima valimistulemusega 1920. a alates.
Tõenäoliselt otsib nõrgenenud SDP valitsemiseks toetust endistelt kommunistidelt ja rohelistelt. Kolme parteid kokku toetas 53,1 protsenti valijatest (190 parlamendikohta).
Neli opositsiooniparteid kogusid 44 protsenti häältest (159 parlamendikohta).
SDP valimisplatvorm nägi ette sotsiaalkindlustussüsteemi täiustamise ning riigivõla vähendamise, samas kui Carl Bildti moderaadid pooldasid maksukärpeid.
Vasakpartei valimisplatvorm nägi ette suuremaid kulutusi sotsiaalsfäärile, uute töökohtade loomist avalikus sektoris ning töönädala lühendamist 35 tunnile. Sellega tõusis partei toetus 12 protsendile. Samuti soovib vasakpartei Rootsi lahkulöömist Euroopa Liidust.
Persson kinnitas, et koostöö vasakparteiga ei tooks kaasa senise majanduspoliitika muutumist.
«Jätkame sotsiaaldemokraatliku vähemusvalitsusena ning jääme oma majanduspoliitikas kindlaks tasakaalustatud eelarvepoliitikale ning madalale inflatsioonile,» ütles Persson.
Rootsi meedia ei avaldanud Göran Perssoni ega SDP populaarsuse languse suhtes mingit kaastunnet, nimetades peaministrit «kaotajaks» ning partei valimistulemust «katastroofiks».
«Perssoni valitsus sõltub järjest rohkem vaskparteide toetusest, mis ei ole kooskõlas eelolevatel aastatel eesseisvate ülesannetega,» kirjutas päevaleht Dagens Nyheter.
«Usaldus Rootsi majanduse suhtes ei ole nii tugev, et see võiks endale vasakkallet lubada,» jätkas leht.
«Persson vajab oma majanduspoliitika elluviimiseks toetust ... kuid ükski toetus pole tasuta ning toetus vasakult läheb kalliks maksma,» kirjutab majandusleht Dagens Industri.
SDP ja vasakpartei koostöö esimeseks proovikiviks saab 1999. aasta eelarve, mis jõuab parlamenti 13. oktoobril. Samas ei välistanud Persson koostööd ka mõne paremtsentristliku parteiga.
Kui parlament kujuneb liiga ebastabiilseks, võib peaminister välja kuulutada uued valimised. REUTERS-DI-ÄP