Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liituvate pankade riskisus suurenes
Kuu ajaga ei ole suutnud oma arvestusliku riski taset parandada ükski pank. Kõi-ge suurema tagasimineku (keskmine riskisus kasvas 40,4%) on kuuga teinud Eesti Forekspank.
Kui möödunud reitingus sai hõisatud, et kommertspankade keskmine riskisus on esmakordselt langenud alla kahe punkti taseme, siis seekord tuleb tõdeda, et seda taset ei suudetud hoida ja keskmine riskisus suurenes 2,09 punktile.
Kahe suurema panga ja ühtlasi reitingu liidrite riskisus kuuga peaaegu ei muutunud. Suurimad kaotajad olid aga hetkel liitumisprotsessis olevad Eesti suuruselt kolmas pank Forekspank ja neljas Investeerimispank, kelle riskisus kasvas kuuga vastavalt 40,4% ja 36,1%.
Riskisuse tõusu lähemalt analüüsides paistab silma, et mõlema panga puhul on üks enim mõjutanud tegureid olnud lühiajalise likviidsuse vähenemine. Forekspanga puhul tulenes see lühiajaliste investeeringute pikaajaliseks kantimisest. Investeerimispangal on aga ligi 37% ehk 160 mln kr võrra vähenenud panga kõige likviidsema vara -- nõuded keskpangale ja krediidiasutustele -- maht.
Forekspanga langus reitingutabelis oleks võinud veelgi järsem olla, kui ei oleks toimunud aktsiaemissiooni, mille tulemusel panga omakapital kasvas ligi 50 mln kr võrra (kahjum oli ca 10 mln kr), parandades seega märgatavalt Forekspanga finantsvõimenduse suhtarvu.
Pankade keskmise riskisuse suurenemisse andis kõige rohkem juurde aktsia tulukuse suhtarvu vähenemine 2,02% võrra. Arvestades pankade raskusi kasumi teenimisel viimasel ajal, on see küllaltki ootuspärane.