Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa täiskäigul allamäge

    Enne Venemaal puhkenud kriisi oli inflatsioon langenud alla 1% kuus, dollari ja rubla kurss stabiilselt 1:6-le ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvamas. Augustikrahhist alates on elu kallinenud ligi 70%, palgad poole võrra väiksemad, toodang kümnendiku ja import kolmandiku võrra kokku kuivanud. Rubla kurss dollari suhtes on 15,6 ja kui see peaks langema 20-le, on inflatsioon aasta lõpuks 240--290%, kui 30-le, siis 400--450%.
    Neis oludes on peaminister Jevgeni Primakovi valitsus suutnud kahe nädalaga lõpuks kokku panna oma majandusprogrammi. Valitsus tahab kõigepealt ära maksta palga- ja pensionivõlad, leida lahenduse pangakriisile ja taastada riigi alkoholimonopoli.
    Et palgavõlgade tasumine on riigieelarvele tohutult koormav ning Venemaal praegu kodu- ja välismaalt laenu teha ei õnnestu, siis püüab valitsus raha hankimiseks tõhustada maksude kogumist ja nõuda ekspordifirmadelt valuutatulu rubladeks konverteerimist. Et sellest ei piisa, on kavas teha 40--50 mld suurune rublaemissioon. Selle sammuga kaasneva rubla nõrgenemise ja hindade tõusu lubab valitsus alates tuleva aasta algusest inimestele kuidagi hüvitada.
    Rahvusvaheline valuutafond (IMF) on Venemaad hoiatanud, et too ei asuks raha trükkimise libedale teele, millega kaasneks ohjeldamatu inflatsioon. Venemaal kavandatava «kontrollitud inflatsiooni» kohta ütles üks IMFi kõrge ametnik, et see on sama absurdne mõiste nagu «pooleldi rase».
    Eelmisel nädalal teravnes IMFi ja Venemaa vaheline sõnasõda. Venemaa loodab juulis IMFiga kokkulepitud 22,6 mld dollari suurusest laenust saada septembris 4,4 mld, kuid IMF lubab seda alles aasta lõpuks. IMFiga läbirääkimisi pidava asepeaminister Aleksandr ?ohhini sõnul tähendaks see Vene majanduse krahhi ja ta lubab välislaenu tagasimaksmise üldse lõpetada. Ka keskpanga juht Viktor Gera?t?enko on deklareerinud, et lääne pangad ei saa üldse midagi tagasi, kui nad ei nõustu nende käes ca 180 mld Eesti krooni väärtuses olevaid lühiajalisi rublaobligatsioone ümber vahetama pikaajaliste laenude vastu.
    Sügis tuleb Venemaal ränk. Tavainimene on septembripaanikas jõudnud olemasolevad rublad ära kulutada, poeletid on tühjad, importkaubad kallid. Ametiühingud on lubanud rahva 7. oktoobril tänavatele protestima tuua, kommunistide liider Zjuganov tõotab parlamendis toetuse lõpetada, kui valitsus peaks reforme jätkama. Eks vastuolusid näita seegi, et ainsa reformipoliitikuna valitsusse jäänud rahandusminister Mihhail Zadornov nõuab naftamaksude tõstmist, energeetikaminister Sergei Generalov aga alandamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid miinimumpalga kokkuleppe
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.