Enne Venemaal puhkenud kriisi oli inflatsioon langenud alla 1% kuus, dollari ja rubla kurss stabiilselt 1:6-le ja sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvamas. Augustikrahhist alates on elu kallinenud ligi 70%, palgad poole võrra väiksemad, toodang kümnendiku ja import kolmandiku võrra kokku kuivanud. Rubla kurss dollari suhtes on 15,6 ja kui see peaks langema 20-le, on inflatsioon aasta lõpuks 240--290%, kui 30-le, siis 400--450%.

Neis oludes on peaminister Jevgeni Primakovi valitsus suutnud kahe nädalaga lõpuks kokku panna oma majandusprogrammi. Valitsus tahab kõigepealt ära maksta palga- ja pensionivõlad, leida lahenduse pangakriisile ja taastada riigi alkoholimonopoli.

Et palgavõlgade tasumine on riigieelarvele tohutult koormav ning Venemaal praegu kodu- ja välismaalt laenu teha ei õnnestu, siis püüab valitsus raha hankimiseks tõhustada maksude kogumist ja nõuda ekspordifirmadelt valuutatulu rubladeks konverteerimist. Et sellest ei piisa, on kavas teha 40--50 mld suurune rublaemissioon. Selle sammuga kaasneva rubla nõrgenemise ja hindade tõusu lubab valitsus alates tuleva aasta algusest inimestele kuidagi hüvitada.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) on Venemaad hoiatanud, et too ei asuks raha trükkimise libedale teele, millega kaasneks ohjeldamatu inflatsioon. Venemaal kavandatava «kontrollitud inflatsiooni» kohta ütles üks IMFi kõrge ametnik, et see on sama absurdne mõiste nagu «pooleldi rase».

Eelmisel nädalal teravnes IMFi ja Venemaa vaheline sõnasõda. Venemaa loodab juulis IMFiga kokkulepitud 22,6 mld dollari suurusest laenust saada septembris 4,4 mld, kuid IMF lubab seda alles aasta lõpuks. IMFiga läbirääkimisi pidava asepeaminister Aleksandr ?ohhini sõnul tähendaks see Vene majanduse krahhi ja ta lubab välislaenu tagasimaksmise üldse lõpetada. Ka keskpanga juht Viktor Gera?t?enko on deklareerinud, et lääne pangad ei saa üldse midagi tagasi, kui nad ei nõustu nende käes ca 180 mld Eesti krooni väärtuses olevaid lühiajalisi rublaobligatsioone ümber vahetama pikaajaliste laenude vastu.

Sügis tuleb Venemaal ränk. Tavainimene on septembripaanikas jõudnud olemasolevad rublad ära kulutada, poeletid on tühjad, importkaubad kallid. Ametiühingud on lubanud rahva 7. oktoobril tänavatele protestima tuua, kommunistide liider Zjuganov tõotab parlamendis toetuse lõpetada, kui valitsus peaks reforme jätkama. Eks vastuolusid näita seegi, et ainsa reformipoliitikuna valitsusse jäänud rahandusminister Mihhail Zadornov nõuab naftamaksude tõstmist, energeetikaminister Sergei Generalov aga alandamist.