Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Devalveerimise ootus

    Selle aasta kevadel Eesti Panga nõukogu esimehe kohale kandideerinud Venseli sõnul on üks märk pankade valuutalaenude osakaalu kasv laenuportfellides.
    «Laenuportfellides on toimunud alates eelmisest aastast nihe -- selle aasta juuli lõpu seisuga oli valuutalaenude osa 68 protsenti, eelmise aasta lõpus oli see 57 protsenti. See tähendab rohkem kui 10protsendilist tõusu,» räägib Vensel. «Devalveerimiseks valmistumine hakkas mullu pihta.»
    Ka audiitorfirma KPMG Estonia juhtivkonsultandi Vello Voldi sõnul on ehedaim näide devalveerimiseks valmistumisest see, et pangad seovad laene Saksa margaga. PriceWaterhouseCoopersi audiitor Mart Habakukk lisab, et kroonilaene on vähe ringluses. «Intresside sidumine Saksa margaga on täiendav abinõu end kaitsta,» märgib Habakukk.
    Vello Vensel ütleb, et parim aeg krooni devalveerimiseks on siis, kui kroon seotakse Saksa marga küljest ümber euro külge. Sama meelt on ka Rootsi tubakatootja esindajafirma Swedish Match Eesti ASi peadirektor Raigo Roosve: kui Saksa marga ja euro kurssi fikseeritakse, on vajadus fikseerida ka uus krooni ning euro kurss ning siis korrigeeritakse kurssi ümardamise teel. Juba seaduse järgi on valuutakomiteel õigus ilma seadusemuudatuseta kõigutada krooni kurssi 3 protsendi võrra. «See aga tähendab, et kui firmal on 100 miljonit, siis 3 miljonit sellest võib ju kaotsi minna,» lisab Roosve.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütleb, praegu pole otsustatud, millal kroon euro külge seotakse. «Järgmise aasta algul seda ei toimu,» lisab ta kiiresti. Kuusmann kinnitab, et krooni ümbersidumine on tehniline samm.
    Tõenäoliselt devalveeritakse kroon järgmise aasta keskel, prognoosib Vello Vensel.
    Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke kinnitab, et devalveerimise risk on olemas juba alates krooni tulemisest. «Algusaegadel oli see eriti kõrge, hiljem oli madal, võib-olla et praegu on see jälle natuke kõrgem,» nendib Raasuke.
    Raasukese hinnangul tooks devalveerimine pankadele suuri probleeme halbade laenudega. «Kui Soomes ja Rootsis oli devalveerimine, siis pangad omal jõul püsti ei jäänud,» tõdeb ta.
    «See ei ole nii must või valge, et devalveerimine on halb või devalveerimine on hea; asi on väga komplitseeritud,» räägib Raasuke. «Devalveerimine on poliitiline otsus, valijatele peab andma võimaluse oma erakondadelt küsida, kas nad toetavad krooni devalveerimist või mitte.»
    Eesti Panga juhatuse liige Valdur Laid nendib, et tema ei näe, et pank saaks end üldse devalveerimise riski vastu kaitsta. «Ükskõik, kas laen on seotud margaga või mitte, laenuvõtjale kasvab laen ju suuremaks ning laenuvõtja läheb pankrotti. Kes siis sellest võidab?» küsis Laid.
    Maaliidu esimehe Arvo Sirendi hinnangul ei peaks krooni devalveerima lähema kolme aasta jooksul, kuid viie aasta jooksul küll. «See tähendab, et vajadus pole väga kaugel,» nendib ta ja lisab, et majanduse olukorra halvenemine võib devalveerimise aega veelgi lähendada. Raha pole pühadus, vaid vahend, kinnitab Sirendi.
    Reformierakonna esimehe, endise keskpanga juhi Siim Kallase arvates on jutt devalveerimiseks valmistumisest jabur. «Seda ei saa toimuda, füüsiliselt ei saa,» kinnitab ta. «On spekulandid, kes selle jutu levitamisega tahavad teenida, ning teised devalveerimise jutu levitajad on need inimesed, kes tahavad, et Eesti rahasüsteem kõrbeks,» sõnab Kallas. «Ma esitaksin retoorilise küsimuse -- miks devalveerimist üldse vaja on?» Kallas väidab, et devalveerimisest ei ole kasu ning seda ei toimu.
    Andrus Kuusmanni kinnitusel on krooni devalveerimise kartus põhjendamatu. «Erakonnad ja valitsus ei saa krooni devalveerida, lõpliku sõna peab ütlema Eesti Pank,» väidab Kuusmann. Tema sõnul on seaduses punkt, et krooni ei devalveerita, ning kui riigikogu selle punkti välja hääletaks, ei ole Eesti Pank ikkagi kohustatud krooni devalveerima.
    Kuusmann kinnitab veel kord, et praegu pole kavas midagi valuutapoliitikas muuta. «Pärast devalveerimist oleks usalduse taastamine äärmiselt keerukas ja raske,» sõnab ta.
    Kuusmannile sekundeerib ka Valdur Laid. «Ma ei näe praegu ühtegi huvigruppi majanduses või ühiskonnas, kes devalveerimisest võita saaks,» ütleb ta. «Kui vaadata kulunud näidet, et eksport muutub odavamaks, siis teisest küljest muutub ju tooraine import kallimaks,» sõnab Laid.
    «Kasu oleks väga lühiajaline,» lisab ta. «Keegi pole vastanud küsimusele, miks peaks üldse devalveerima, selleks pole ju vajadust.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Stroomi ranna suplusalalt avastati raske kütteõli reostus
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
Bolt läheb Soomes kolmandale katsele
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.
Eesti tehnoloogiafirma Bolt üritab taas löögile pääseda Soome turul, kust on juba kaks korda ära tuldud, vahendab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.