• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õppelaenu võib võtta üle 40 000 õpilase

    «Eile laekus veel 250 nime, andmeid on oodata veel Tallinna Kopli ehituskoolist,» ütles haridusministeeriumi peaanalüütik Heljo Jenk.
    Jenki sõnul võib õppelaenu saajate arv veelgi kasvada, sest andmeid veel kontrollitakse.
    Kui tänavu pidid õppelaenu saamisega oktoobrini ootama vaid esmakursuslased, siis järgmisest aastast hakkavad pangad õppelaenu väljastama kõigile oktoobrist, sest varem ei jõua haridusministeerium pankadele üliõpilaste täielikke nimekirju esitada.
    Valitsuse määrusega muutus ka riiklikku sektorisse tööle asunud laenuvõtja laenu tagasimaksmise kord.
    Kuna nende inimeste laenu maksab tagasi riik, siis otsustas valitsus, et arvet selle kohta hakkab tulevikus pidama kohalik maavalitsus, kus laenukasutaja töötab.
    Õppelaenu väljastatakse sel aastal 13 000 krooni ulatuses kahes võrdses osas. Varem õppelaenu saanutele hakati esimest osa välja maksma alates 15. septembrist ning esimest korda laenu taotlejatele oktoobrist, kui uute tudengite nimekirjad haridusministeeriumist pankadele laekusid.
    Teine osa õppelaenust makstakse välja 1. veebruarist. Eelmisel aastal jõustunud haridusseaduse muudatuse järgi väljastavad pangad õppelaene omavahenditest. Riik tasub 14,5protsendilisest kommertsintressist 9,5 protsenti ja tagab laenu.
    Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmi sõnul on maksimumulatuses õppelaenu soovijaid praegu ligi 60 000. Neist 25 000 on õppivad tudengid, kes pole varem laenu võtnud, ja 7000 esmakursuslased. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.