Aasta tagasi tuli raha maakleri juurde

Tõsine rünnak kinnisvarale algas aga eelmise aasta keskel, mil börsiindeksid tõusid nagu masti tõmmatavad lipud ning kroonilaenu intressid langesid 5 protsendi võrra.

Inimeste ostujõud paranes märgatavalt, paljud börsimängurid leidsid aja maja või korteri ostuks sobiva olevat. Ka lihtinimesed hakkasid elukohavahetuse plaani pidama, sest erinevalt eelmistest aastatest said laenu pea kõik soovijad, kel vähegi oli võimalus mingisugunegi palgatõend panka viia.

Firmade käekäik paranes tarbimis- ning investeerimisbuumi raames märgatavalt, mistõttu hakati rohkem kiikama moodsamate kontoriruumide järele.

Kinnisvarahinnad tõusid igas sektoris, seepärast hakati eluaseme või büroopinna ostmisesse suhtuma kui kindlalt tasuvasse investeeringusse.

Kõik eelpoolmainitu võimaldas kinnisvarafirmadel hoogsalt areneda. Maaklerid ei jõudnud tihtipeale enam kõigi inimeste ostusoove rahuldada, sest iga mõistliku hinnaga pinna kohta oli kümmekond potentsiaalset ostjat.

Vahendajad teenisid korralikult, sest tehinguid toimus pea iga nädal. Paremad maaklerid teenisid pidevalt mitukümmend tuhat krooni kuus.

Siis tuli börsikrahh...