• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laevafirmadel probleeme jätkub

    Oslo väärtpaberibörsi laevandusindeks, kuhu kuuluvad 63 reederfirma ja offshore'i aktsiad ning mida peetakse maailmas suunda näitavaks, on tänavu kukkunud juba 30 protsenti. Põhjuseks Aasia ja Vene kriisi mõjud laevandusfirmade käekäigule.
    Vaiksel ookeanil tegutsevatel reederitel on raskusi veoste tasakaalustamisega -- kui Aasiast Euroopasse ja Ameerikasse veoseid jätkub, siis tagasisõiduks on lasti raske leida. Üks põhjuseid on seegi, et osa Aasiasse suunduvaid kaubavedusid, kus varem kasutati kuivlasti ja roro-tüüpi aluseid, on üle läinud konteinerveo firmadele.
    Atlandi ookeanil on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahelistel liinidel tunda veovõimsuste ülejääki, sest osa laevafirmasid on oma alused Vaikselt ookeanilt Atlandile üle toonud.
    Nii on kuivlastialuste prahitulud tänavu napid, suutes vaevalt katta aluste päevakulusid, kapitalikuludest rääkimata. Palju aluseid on müügis -- nii uute kui vanemate aluste hinnad on aastaga langenud 15--30%. Hinnalangus kajastub omakorda laevafirmade bilansis.
    Mõned suured Skandinaavia laevafirmad on börsil kaotanud 20--50% oma väärtusest. Poole võrra on kahanenud näiteks Norra kruiisilaevafirma RCCLi börsiväärtus, mis kõrghetkel küündis 16 miljardile Norra kroonile.
    Börsianalüütikud peavad probleemseks ka Soome laevafirmade aktsiaid. Põhjus johtub nii firmadest enestest kui kogu ala väljavaadetest. Muu hulgas mõjutab investorite suhtumist tugevnev konkurents Läänemerel.
    Helsingi ja Tallinna vahelisele reidile tuleb järjest uusi tegijaid ning firmad pakuvad üksteise võidu reisijatele aina ahvatlevamaid soodustusi. Konkurentsi lisavad ka maksuvaba kaubanduse lõpetamisest vabanevad võimsused ning Taani ja Rootsi sillaühenduste valmimine.
    Estonia katastroofi järel on Soome laevafirmad kulutanud aluste mereohutuse tõstmiseks ligi sada miljonit Soome marka. Viking Line'ile kuuluva reisiparvlaeva Gabriella laupäevane vööriluugi vigastus ning nädal varem Estline'i Baltic Kristinaga juhtunud samalaadne lugu on uuesti tõstatanud laevade ohutuse küsimuse.
    Soome meresõiduameti korraldusel vaadatakse üle kõik reisiparvlaevade vööri- ning põhikonstruktsioonid, suuremaid ümberehitusi praegu ei kavandata.KL-TS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.