• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas hakkame lapsi sööma?

    Iiri kirjanik Jonathan Swift, «Gulliveri reiside» autor, sai 250 aastat tagasi Dublini linna aukodanikuks tagasihoidliku ettepanekuga tõsta vaesuses sipleva kodanikkonna elatustaset valdavalt tänaval elavate ja muidu ühiskonnale kasutute laste likvideerimisega ehk labaselt öeldes ärasöömisega, jättes rahva taastootmiseks alles vaid valitud ja rikaste perede võsukesed.
    Kas Eesti on jõudmas sama lootusetusse olukorda? Meedias on kuumaks teemaks toiduainetööstusest alanud ja järgnevate kuude jooksul väidetavalt kogu Eesti ettevõtlust haarav majanduskriis, mis viivat töötute arvu kahekordistumiseni, majanduskasvu nullistumiseni ja muude pahade asjadeni.
    Pessimismi süvendab ka riigieelarve-kauplemine Toompeal, milles kõik tunduvad olevad eksperdid -- poliitikute populistlikest hüüatustest indu saanud tavakodanikud sealhulgas.
    Narkomaania, pommiplahvatuste, aktsiahindade ja piima kokkuostuhindade languse, intresside tõusu, tormide, tollide, pankrotiavalduste, Euroopa Liidu ja muude stressi tekitavate sündmuste ajal on ainsad positiivsed uudised Erki Noole poja sünd ja Mika Häkkineni maailmameistri tiitel. See pole ju normaalne!
    Kellel on siis Eestis praegu hea elada, või vähemalt sama hea kui möödunud aastal?
    Ettevõtjatel? Paljudel ehk mitte, kuid osal siiski. Transiidi- ja turismifirmad, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, Hansa Liising; puutulpe, mööblit ning muud omapärast eksportivad ettevõtted eriti ei kurda.
    Halb on esiteks neil, kes kerge raha ootuses väärtpaberiturul kõvasti vastu pükse said ning nüüd käiberaha puudumises muutunud majanduskeskkonda süüdistavad, samuti neil, kes viimased aastad idaturule müües suurt tulu teenides tootearenduse unarusse jätsid. Kiita pole olukord neilgi, kes end kinni investeerisid, näiteks uhke büroohoone soetamisel.
    Riigi- ja omavalitsusametnikel? Kindlasti hea, kui mitte arvestada mõne eesrindliku ametkonna töötajat, kes enam nii lahkelt komandeeringuraha ei saa. Kokkuhoiupoliitikat viljelevaid asutusi on aga väga vähe. Kahjuks.
    Maameestel? Enamikul mitte, kuid ettevõtlikumail, tõelistel farmeritel, kes turuseisu muutumisel äriplaani korrektuure teevad ja riigi abile lootma ei jää, ehk siiski.
    Palgatöölistel? Preemiatest tuleb suu puhtaks pühkida, kuid palgad keskmiselt ei alane (lisaks, väiksem majanduskasv ja tarbimine alandab inflatsiooni). Välja arvatud neil tuhandeil, kes toiduainetööstustest sundpuhkusel viibivad või koondatud on. Inimlikult traagiline, kuid riigile mitte kurnav, arvestades imeväikest töötu abiraha.
    Ebaefektiivsed või kõrge riskiga ettevõtted kaovad ikka, praegu on lihtsalt protsess eskaleerunud. Kas hädaohtlikult või mitte, oleneb vaatenurgast.
    Talunikud ja toiduainetööstuses tegelejad võivad suure osa valitsuse ja riigikogu rahaabist ning tähelepanust kirjutada lähenevate valimiste arvele.
    Seega justkui musta masendusse pole põhjust langeda. Meedia võimendab alati nii optimismi kui pessimismi. Ei tahaks kutsuda üles vähem lehti lugema ja rohkem põhitööd tegema, kuid puude taga tuleks ka metsa näha: majandusajakirjandus keskendub suurtele ettevõtetele, keda tabanud saatuselööke ei tohiks automaatselt ühiskonna ühisnimetajaks pidada.
    Majanduse viimaste aastate arengut graafiliselt kujutades oleme ikkagi tõusuteel, mullu järsult kerkinud «jõnksu» võiks suhtuda kui börsimulli, mis lõhkes. Kui valitsus pead ei kaota ning paaniliselt raha loopima ja suurettevõtteid toetama ei hakka, tuleme kriisist välja tugevama ja konkurentsivõimelisena. Soveti-ajast pärandusena saadud ja erastamise esimese ringi läbinud suurtööstuste asemel loovad siis rahvuslikku väärtust väiksemad, valdavalt välisturule orienteerunud eraettevõtted.
    Meelis Mandel on Äripäeva uudistetoimetaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Harju Elekter paneb kaks tehast kokku
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Harju Elekter koondab kaks tehast AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika üheks ettevõtteks, teatas ettevõte börsile.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.