• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondi kasum üles blufitud

    Ühispangal segadus Venemaa väärtpaberite mahakandmisel

    Hüvitusfondi eelmise aasta 131,6 miljoni kroonisest puhaskasumist tuleks maha arvata ka tulevikutehing Ühispangaga, millega pank kohustus ostma fondilt Eesti ettevõtete aktsiaid aastavahetuse turuväärtusest 74 mln krooni võrra kallimalt.
    Hüvitusfondi tollane juhatuse esimees Arle Mölder tunnistas eile, et fond kajastas bilansis väärtpaberite tulevase müügi tehingut. Mölder väitis, et aktsiad oleks tulnud bilansis ümber hinnata sõltuvalt nende turuväärtusest. «Ma olin aga kindel tehingu toimumises,» lisas ta. «Mind veeti alt.»
    Hüvitusfondi auditeerinud PriceWaterhouseCoopersi audiitor Toomas Vapper ütles eile, et ta ei saa kommenteerida Hüvitusfondi tulevikutehinguid. «Täna pole alust Hüvitusfondi eelmise aasta auditit tagasi kutsuda,» teatas Vapper.
    «On palju ebaselgeid asjaolusid, nii et vastuseid kõigile küsimustele ei tea,» lausus Vapper. Ta kinnitas, et PriceWaterhouseCoopers uurib praegu Hüvitusfondi eelmisel aastal sõlmitud tulevikutehinguid.
    Ühispank väidab, et tehing muutus kehtetuks juba sõlmimise päeval, kuna 3. novembril 1997 sõlmisid Hüvitusfondi finantsdivisjoni juht Andres Männart ja Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro nii aktsiate tulevikutehingu kui ka selle lõpetamist kajastava dokumendi.
    Andres Männart väitis eile, et tema allkirjastatud paber tulevikutehingute toimumist ei lõpetanud. Hüvitusfondi juhatuse kinnitatud korra alusel võisid sellisele lepingule alla kirjutada vaid fondi juhatuse esimees või kaks juhatuse liiget korraga. Samas olid tulevikutehingute sõlmimist kinnitanud dokumendil samuti ainult Männarti ja Kangro allkirjad.
    Äripäevale kinnitas eile üks tundmatuks jääda sooviv Ühispangale ja Hüvitusfondile lähedal seisev allikas, et Ühispank ja Hüvitusfond sõlmisid tulevikutehingute lepingud kavatsusega neid mitte täita. Koos kohustusega osta fondilt poole aasta pärast Eesti aktsiaid leppisid Männart ja Kangro kokku ka Ühispangale kuulunud Vene väärtpaberite müügis Hüvitusfondile.
    Ühispanga aastabilanssi auditeerinud firma Deloitte & Touche audiitor Harry Aamann ütles, et ei mäleta peast kuupäevi, millal Ühispank oma Venemaa väärtpaberitest lahti sai. «Ajaks, kui mina auditi koostasin (1997. a majandustulemuste kohta -- toim), oli enamik neist läinud,» kinnitas ta.
    Aamanni sõnul ei näita miski, et Venemaa väärtpaberid oleks kajastatud Ühispanga aastabilansis.
    Ühispanga asepresident Janek Mäggi kinnitas eile, et Ühispank kandis oma Venemaa väärtpaberiportfelli maha alles selle aasta juunis.
    Männarti sõnutsi ei kirjutanud ta Ühispangaga teostatavate tulevikutehingute lõpetamise lepingule alla 3. novembril, nagu seisab paberil. Samas ei suutnud Männart meenutada, millal ta koos Kangroga allkirjastas tulevikutehingute lõpetamise lepingu. «See võis olla aasta lõpus või isegi selle aasta alguses,» lisas Männart.
    Mölder väitis eile, et tulevikutehingute sõlmimise aluseks olnud Ühispanga ja Hüvitusfondi vahelise raamlepingu lõpetamisele ei kirjutanud ta alla 3. novembril 1997, nagu lepingul märgitud, vaid ta käis Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti juures lepingut lõpetamas alles kuu aega tagasi, 11. oktoobril.
    Mölder kinnitas, et uskus raamlepingu lõpetamise järel vastaspoole kainesse mõistusesse ja sellesse, et seda ei kasutata Hüvitusfondi juhtide vastu ära. «Kui ma poleks lepingule alla kirjutanud, peaksin Hüvitusfondi juhi ametit tänaseni,» lisas ta. Mölderi väitel sundis teda lepingute võltsimisest rääkima see, et Ain Hanschmidt viis raamlepingu lõpetamist tõendava dokumendi Hüvitusfondi audiitorite kätte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.