• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suu-lahti-silmad-kinni-sündroomist

    Riigikaitsest rääkides tabab Äripäeva (ÄP) ajakirjanikke suu-lahti-silmad-kinni-sündroom, mis tähendab radikaalsete, kuid tegelikkust eiravate seisukohtade kuulutamist.
    Kui mullu uppusid Kurkse väinas vabatahtlikud rahuvalvajad, valas ÄP juhtkiri viha hoopis kohustusliku kaitseväeteenistuse kaela.
    Seekord ütles «ärilause» uudistetoimetaja Inno Tähismaa, leides, et Eesti on saamas sõjaliseks agraarriigiks. Valitsus on üha enam suurendamas kaitsekulutusi aegunud relvade ülalpidamiseks. Tähismaa väitel tundub see jabur nüüd, mil suurem tähtsus on tehnoloogilisel üleolekul.
    Kahjuks pole autoriteetsust taotleva lehe töötaja enne kaitse-eelarve materdamist teemaga tutvunud. Kui 1,2% kogutoodangust riigikaitsele kulutav Eesti on väidetavalt militariseeritud, mida siis öelda NATO maade kohta, kus sõjalised kulutused küünivad üle 3% SKTst? Mõistagi on rikastes riikides igal protsendil võimsam sisu kui Eestis.
    Militaarparadiisi ei tekkinud NATO maades isegi külma sõja aastail, mil sõjalised maksed ületasid praegusi mitmekordselt. USA kaitsekulud ulatusid 50.--60. aastail küm-nendikuni SKTst, kuid seegi hind ei peatanud USA arengut. Vastupidi, kaitsevõimet hooletusse jättes hävinuks kogu läänemaailm. Sõjaväeriigist võib rääkida alles siis, kui kroonu tarbeks kulub maa koguproduktist ligi kolmandik.
    Eesti kaitse-eelarve on väike isegi Leeduga võrreldes ja see on takistanud liitumist Põhja-Atlandi blokiga. Kaitsekulutused on NATOsse saamiseks väga olulised ja kuu aja eest ennustaski mõjukas USA politoloog Z. Brzezinsky, et Leedu võetakse NATOsse Balti riikidest esimesena. Arvestades, et peale eestlaste ihnsuse mängib leedulaste kasuks geopoliitika, kummitab Eestit rongist mahajäämise oht.
    Tuleb nõustuda ajakirjaniku väitega, et tehnoloogia ülekaal mängib tähtsat rolli, kuid ÄP on moderniseerimist käsitlenud lihtsustatult. Isegi maailma juhtriigid ei saa sõjatehnoloogia viimaseid saavutusi laialdasse kasutusse võtta, sest selleks ei jätku raha.
    Venelased ennustavad, et 2005. aastaks on nende sõjalennukitest ainult 10% enam-vähem moodsad. Kuigi ameeriklased kelgivad radarile tabamatute hävitajate ning tarkade pommidega, on nendegi relvastusest valdav osa ostetud president Reagani esimestel võimuaastatel. Lahesõjas kasutasid jänkid laialdaselt Vietnami-aegseid tanke.
    Eesti ainus majandusleht on korduvalt Eesti riigikaitset rünnates väitnud, nagu elaksid siinsed sõdalased mingis klikiajas. Miks Soome, Rootsi ja NATO riigid siis meiega ses vallas koostööd teevad? Suur osa Eesti kaitsejõudude relvastusest on vananenud, kuid see mahajäämus on pisem kui majandusajakirjanike asjatundmatus kaitseteemadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.