Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suu-lahti-silmad-kinni-sündroomist

    Riigikaitsest rääkides tabab Äripäeva (ÄP) ajakirjanikke suu-lahti-silmad-kinni-sündroom, mis tähendab radikaalsete, kuid tegelikkust eiravate seisukohtade kuulutamist.
    Kui mullu uppusid Kurkse väinas vabatahtlikud rahuvalvajad, valas ÄP juhtkiri viha hoopis kohustusliku kaitseväeteenistuse kaela.
    Seekord ütles «ärilause» uudistetoimetaja Inno Tähismaa, leides, et Eesti on saamas sõjaliseks agraarriigiks. Valitsus on üha enam suurendamas kaitsekulutusi aegunud relvade ülalpidamiseks. Tähismaa väitel tundub see jabur nüüd, mil suurem tähtsus on tehnoloogilisel üleolekul.
    Kahjuks pole autoriteetsust taotleva lehe töötaja enne kaitse-eelarve materdamist teemaga tutvunud. Kui 1,2% kogutoodangust riigikaitsele kulutav Eesti on väidetavalt militariseeritud, mida siis öelda NATO maade kohta, kus sõjalised kulutused küünivad üle 3% SKTst? Mõistagi on rikastes riikides igal protsendil võimsam sisu kui Eestis.
    Militaarparadiisi ei tekkinud NATO maades isegi külma sõja aastail, mil sõjalised maksed ületasid praegusi mitmekordselt. USA kaitsekulud ulatusid 50.--60. aastail küm-nendikuni SKTst, kuid seegi hind ei peatanud USA arengut. Vastupidi, kaitsevõimet hooletusse jättes hävinuks kogu läänemaailm. Sõjaväeriigist võib rääkida alles siis, kui kroonu tarbeks kulub maa koguproduktist ligi kolmandik.
    Eesti kaitse-eelarve on väike isegi Leeduga võrreldes ja see on takistanud liitumist Põhja-Atlandi blokiga. Kaitsekulutused on NATOsse saamiseks väga olulised ja kuu aja eest ennustaski mõjukas USA politoloog Z. Brzezinsky, et Leedu võetakse NATOsse Balti riikidest esimesena. Arvestades, et peale eestlaste ihnsuse mängib leedulaste kasuks geopoliitika, kummitab Eestit rongist mahajäämise oht.
    Tuleb nõustuda ajakirjaniku väitega, et tehnoloogia ülekaal mängib tähtsat rolli, kuid ÄP on moderniseerimist käsitlenud lihtsustatult. Isegi maailma juhtriigid ei saa sõjatehnoloogia viimaseid saavutusi laialdasse kasutusse võtta, sest selleks ei jätku raha.
    Venelased ennustavad, et 2005. aastaks on nende sõjalennukitest ainult 10% enam-vähem moodsad. Kuigi ameeriklased kelgivad radarile tabamatute hävitajate ning tarkade pommidega, on nendegi relvastusest valdav osa ostetud president Reagani esimestel võimuaastatel. Lahesõjas kasutasid jänkid laialdaselt Vietnami-aegseid tanke.
    Eesti ainus majandusleht on korduvalt Eesti riigikaitset rünnates väitnud, nagu elaksid siinsed sõdalased mingis klikiajas. Miks Soome, Rootsi ja NATO riigid siis meiega ses vallas koostööd teevad? Suur osa Eesti kaitsejõudude relvastusest on vananenud, kuid see mahajäämus on pisem kui majandusajakirjanike asjatundmatus kaitseteemadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Porsche aktsia odavnes alla IPO hinna
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Porsche aktsia sulgus täna 81,8 eurol, mis on 70 eurosenti alla IPO hinna.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.