Dvigateli tegevdirektori Koit Kaaristu sõnul ei ole ettevõte tervikuna välisinvestorite jaoks kuigi atraktiivne, kuid huvi pakuvad Dvigateli tütarfirmad.

«Koostöövorme on mitmesuguseid, kuid kui see osutub majanduslikult põhjendatuks, võib mõnel juhul ka kontrollpaki ära anda,» märkis Kaaristu.

Esimesena tundis Dvigateli tütarfirmas Teno osaluse omandamise vastu huvi Saksa laevaehitusfirma Ulstein, millega õnnestus sõlmida leping laeva rooliseadmete seeriatootmiseks pikema aja peale. Järgmisel aastal on lepingu järgi kavas toota 50 miljoni krooni eest laevaosi. Välisfirmad on huvi ilmutanud ka Dvigatel-Valu ja praegu kõige kehvemas seisus oleva Dvigatel-Meto vastu, mis toodab ventilatsiooniseadmeid.

Kaaristu sõnul on Dvigatel vähendanud juhtimiskulusid tänavu kolm korda, sama palju on vähenenud ka kontoripersonali arv. «Nüüd on optimaalne tase saavutatud,» lausus ta.

Ehkki Dvigatel loodab selle aasta lõpetada väikese plussiga, pole ettevõtte majandusseis praegu kiita. Kahe miljoni krooni ringis ehk ühe kuu palgafondi ulatuses on välja maksmata töötasusid. Kaaristu sõnul tekib palga väljamaksmisel mõnes alalõigus kuu või kahe pikkusi viivitusi ja praegu on osa töötasust ka juhtkonnal saamata. «Enamasti laekub tasu toodangu eest alles kuu aja jooksul pärast kauba saamist,» tõi Kaarisu põhjenduse.

Dvigateli nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa hinnangul on käibevahendite nappus olukorras, kus järgmisel aastal on kavas suurendada toodangut 40 protsendi võrra, täiesti normaalne. «Kui me tootmismahtu ei suurendaks, tuleksime ka olemasolevaga välja,» leidis ta.

Uute investorite kaasamise suhtes oli ta optimistlikult meelestatud. «Raskemasinaehitus, mis nõuab palju rasket tööd, nihkub ühe enam läänest ida poole,» märkis Pärnits.

Dvigatel ekspordib oma toodangust 80 protsenti. Enamik sellest läheb Skandinaaviamaadesse.