Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dvigatel otsib välisinvestorit

    Dvigateli tegevdirektori Koit Kaaristu sõnul ei ole ettevõte tervikuna välisinvestorite jaoks kuigi atraktiivne, kuid huvi pakuvad Dvigateli tütarfirmad.
    «Koostöövorme on mitmesuguseid, kuid kui see osutub majanduslikult põhjendatuks, võib mõnel juhul ka kontrollpaki ära anda,» märkis Kaaristu.
    Esimesena tundis Dvigateli tütarfirmas Teno osaluse omandamise vastu huvi Saksa laevaehitusfirma Ulstein, millega õnnestus sõlmida leping laeva rooliseadmete seeriatootmiseks pikema aja peale. Järgmisel aastal on lepingu järgi kavas toota 50 miljoni krooni eest laevaosi. Välisfirmad on huvi ilmutanud ka Dvigatel-Valu ja praegu kõige kehvemas seisus oleva Dvigatel-Meto vastu, mis toodab ventilatsiooniseadmeid.
    Kaaristu sõnul on Dvigatel vähendanud juhtimiskulusid tänavu kolm korda, sama palju on vähenenud ka kontoripersonali arv. «Nüüd on optimaalne tase saavutatud,» lausus ta.
    Ehkki Dvigatel loodab selle aasta lõpetada väikese plussiga, pole ettevõtte majandusseis praegu kiita. Kahe miljoni krooni ringis ehk ühe kuu palgafondi ulatuses on välja maksmata töötasusid. Kaaristu sõnul tekib palga väljamaksmisel mõnes alalõigus kuu või kahe pikkusi viivitusi ja praegu on osa töötasust ka juhtkonnal saamata. «Enamasti laekub tasu toodangu eest alles kuu aja jooksul pärast kauba saamist,» tõi Kaarisu põhjenduse.
    Dvigateli nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa hinnangul on käibevahendite nappus olukorras, kus järgmisel aastal on kavas suurendada toodangut 40 protsendi võrra, täiesti normaalne. «Kui me tootmismahtu ei suurendaks, tuleksime ka olemasolevaga välja,» leidis ta.
    Uute investorite kaasamise suhtes oli ta optimistlikult meelestatud. «Raskemasinaehitus, mis nõuab palju rasket tööd, nihkub ühe enam läänest ida poole,» märkis Pärnits.
    Dvigatel ekspordib oma toodangust 80 protsenti. Enamik sellest läheb Skandinaaviamaadesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Börsid alustasid uut kvartalit korraliku langusega
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Aasia turud on kolmandat päeva languses ning tänaseks on oodata ka Euroopa ja USA turgudel suuremat kukkumist.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Riik võtab Tallinna Haiglalt toetuse ära Kõlvart: siis haiglat ei tule
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.
Euroopa Liidu taastekava Eesti osa vähenemise tõttu otsustas valitsus, et vähemprioriteetsed on ning taasterahastu toetusest ilma jäävad Tallinna Haigla ja Haapsalu raudtee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.