Ees seisab mõningaid formaalseid ja tehnilisi muudatusi rahasüsteemi raamistikus, sest mitmed viitenäitajad kaovad ja tuleb sisse viia uuendusi seoses euro lisandumisega rahvusvahelisse rahasüsteemi.
Näiteks asendub 1. jaanuaril 1999 EPs liigreservidele makstav viiteintress Euroopa keskpanga deposiidi-
intressiga. Samuti muutub aasta alguses EP-poolne valuutade noteerimine ja euro kaasatakse valuutade ringi, mille suhtes valuutakurssi avaldatakse. EP võrdsustab valuutatehingutes kommertspankadega euro ja Saksa marga senise rolli, sooritades euro ostu-müüki kursivaheta.
Eesti peab majanduse arenguväljavaadete säilitamiseks jätkama senist rangemalt alalhoidlikku ja säästlikku majanduspoliitikat, eeskätt praegusel kohandumis-
protsessi ajajärgul. Eesti Pank on kindlal seisukohal, et senist majanduspoliitikat ja sealhulgas ülejäägiga eelarve poliitikat tuleb jätkata.
EMU käivitumine muudab põhjalikult Euroopa, teiste hulgas ka Eesti pankade tegevuskeskkonda. Euro kasutuselevõtuga muutub EMU liikmete finantssüsteem avatumaks ja tõhusamaks. See peaks EP nägemusel suurendama ka Eesti finantssektori ja reaalsektori integreeritust Euroopa raha- ja kapitaliturgudega.
Eestis on rakendatud lõviosa ELi pangandusregulat-
sioonidest, mis teeb siinse panganduskliima paljuski Euroopa nõuete kohaseks.
EP on kindel, et Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt on Eestile positiivse tähendusega samm, mis tugevdab Eesti majanduse väliskeskkonda. Eesti on nii rahapoliitiliselt kui pangandussüsteemi seisukohalt ühisraha kasutuselevõtuks 11 EMU liikmesmaas valmis.