• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avaldus

    1. jaanuaril 1999 käivitub Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmas etapp, käibele tuleb ühisraha - euro. Sularahana tuleb euro käibele 1. jaanuaril 2002 ning sama aasta 30. juunist jäävad ringlusse ainult eurod.
    Eesti Pank (EP) kinnitab, et 11 ELi liikme üleminek eurole ei tähenda Eesti jaoks muutusi rahapoliitikas. Eesti jätkab valuutakomiteel ja fikseeritud vahetuskursil põhinevat rahapoliitikat.
    Eesti krooni ja Saksa marga kurss säilib senisel tasemel ehk 8:1. Samas tähendab see alates 1. jaanuarist 1999 krooni kursi seotust euroga, vastavalt 31. detsembril 1998 määratava euro ja Saksa marga suhtele. Ühisraha kasutuselevõtu üleminekuperioodi lõpuks on vajalik muuta Eesti seadustikku, asendades viited Saksa margale viidetega eurole. Seejuures pole alust mingitekski spekulatsioonideks, et seda protsessi on võimalik kasutada otseseks või varjatud muutuseks vahetuskursi poliitikas. EP kinnitab, et ankurvaluuta vahetuse puhul võetakse kursi määramisel aluseks Eesti krooni ja Saksa marga fikseeritud vahetussuhe 8:1.
    Ees seisab mõningaid formaalseid ja tehnilisi muudatusi rahasüsteemi raamistikus, sest mitmed viitenäitajad kaovad ja tuleb sisse viia uuendusi seoses euro lisandumisega rahvusvahelisse rahasüsteemi.
    Näiteks asendub 1. jaanuaril 1999 EPs liigreservidele makstav viiteintress Euroopa keskpanga deposiidi-
    intressiga. Samuti muutub aasta alguses EP-poolne valuutade noteerimine ja euro kaasatakse valuutade ringi, mille suhtes valuutakurssi avaldatakse. EP võrdsustab valuutatehingutes kommertspankadega euro ja Saksa marga senise rolli, sooritades euro ostu-müüki kursivaheta.
    Eesti peab majanduse arenguväljavaadete säilitamiseks jätkama senist rangemalt alalhoidlikku ja säästlikku majanduspoliitikat, eeskätt praegusel kohandumis-
    protsessi ajajärgul. Eesti Pank on kindlal seisukohal, et senist majanduspoliitikat ja sealhulgas ülejäägiga eelarve poliitikat tuleb jätkata.
    EMU käivitumine muudab põhjalikult Euroopa, teiste hulgas ka Eesti pankade tegevuskeskkonda. Euro kasutuselevõtuga muutub EMU liikmete finantssüsteem avatumaks ja tõhusamaks. See peaks EP nägemusel suurendama ka Eesti finantssektori ja reaalsektori integreeritust Euroopa raha- ja kapitaliturgudega.
    Eestis on rakendatud lõviosa ELi pangandusregulat-
    sioonidest, mis teeb siinse panganduskliima paljuski Euroopa nõuete kohaseks.
    EP on kindel, et Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt on Eestile positiivse tähendusega samm, mis tugevdab Eesti majanduse väliskeskkonda. Eesti on nii rahapoliitiliselt kui pangandussüsteemi seisukohalt ühisraha kasutuselevõtuks 11 EMU liikmesmaas valmis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.