Kellele kuulub Tallinna vanalinn?

Tallinna kinnistusamet väljastab omanike kohta infot ainult siis, kui küsijal on teada hoone täpne asukoht ja hoone omaniku nimi. Ainult aadressi põhjal kinnistusameti ametnikud huvilisi jutule ei võta. Tekkinud olukord on rohkemgi kui absurdne -- küsijat huvitava hoone omaniku nime välja selgitamiseks peab huviline teadma omaniku nime.

Viimases lootuses võib ette võtta käigu Tallinna linnavalitsuse omandireformiametisse, kus saab välja selgitada, kellele huvipakkuvad hooned vanalinnas tagastatud on.

Kui selline info on käes, saab nime ja aadressi põhjal minna uuesti kinnistusametisse ning välja selgitada, kas omanikud on jäänud samaks. Kui omanikud on muutunud, annab kinnistusamet sellest teada, kuid hoonete uusi omanikke ametnikud ei ütle. Keeldumise põhjuseks tuuakse soov omanikke avalikkuse eest kaitsta. Nii pendeldab huviline ühe ukse tagant teise ukse taha ning loobub lõpuks.

Tallinna kesklinna valitsuse elamuosakonna juhataja Harry Välja ei mõista, miks kinnistusamet hoonete omanikke ei avalikusta. Mujal maailmas ei hoita nimesid salajas räägib Välja ja toob näiteks Rootsi, kus sellelaadne info on kõigile kättesaadav. Välja tõdeb, et elamuosakonna juhatajana puudub temalgi info vanalinna hoonete omanike kohta.

Mõni aeg tagasi käis kesklinna valitsuse välja idee, et vanalinnas asuvatele majadele võiks asetada sildid, millel on omaniku nimi (nimed) ning kontakttelefon.

Omanikud ei olnud avalikustamisega nõus, nendib Välja. Siltidest keeldumist põhjendati isikuvabaduse piiramise ning põhiseaduse rikkumisega.

Tegelik põhjus on Välja sõnul hoopis selles, et nimede avalikustamine toob endaga kaasa hulgaliselt kohustusi, mis omanikel täita tuleb. Praegu saab omanik lasta hoonel armetus olukorras laguneda, sest keegi ei saa talle näpuga näidata.

Teisalt võib olla põhjuseks ka soov varjata üürist laekuvaid tulusid. Praegune olukord annab suurepärase võimaluse üürihinda üles kruvida nii, et keegi sellest peale omaniku ja üürniku midagi ei tea. Ka maksuamet mitte.