Maanteede ääres ja linnade (eriti Tallinna) tänavail paiknevas reklaamis esineb juhtumeid, kus eiratakse riigikeele kasutust. Eeskujuväärivad on Leedu ja Läti, kus eurotuhin ei ole veel tänavapilti keelekasutuse osas rikkumas.
Äriühingute nimemaastikul on üsna suur osakaal võõrkeelsetel nimedel, mida äriseadustik otseselt ei keela ja mis näitab nimesoovijate maitset, kuid kahjuks on tänavapildis kasutusel üksnes nimed, mitte nimetused.
Kui rääkida nimede põhjendatusest ja heast maitsest, siis aktsepteerida võiks ehk üksnes neid muukeelseid sõnu, mille kasutamine nimes ei mõju taotlusliku võõrapärasusena, nt ladina või vana-kreeka keeles -- peretoetusühendus Humane või restoranid Gloria ja Sub-Monte.
Et võõrkeele eeliskasutamine tuleneb vahel ka keeleseaduse jt õigusaktide erinevast või väär-
tõlgendamisest, on otstarbekas alljärgnev juhend, millest saavad juhinduda nii reklaamitellijad kui tänavareklaami lubade väljastajad.
1. Tekst peab olema eestikeelne, võõrkeelse tõlke lisamine pole lubatud. Erandiks on välisriikide saatkonnad, kes võivad kasutada üksnes võõrkeelt.
Eestikeelse teksti kõrval võib lisada võõrkeelse tõlke vaid mõne ettevõtte ja asutuse (nimetatud valitsuse 29. 01.96 määrusega nr 32 kinnitatud korras) siseruumides kasutatavale avalikule teabele.
2. Võõrkeelne tekst on lubatud erandjuhtudel (nt nimena), kuid see peab reklaamis ja avalikus teabes esinema eestikeelse teksti koosseisus või koos täpsustava eestikeelse sõnaga (lühendiga) või sõnaühendiga.
2.1. Juriidilise isiku ametlik nimetus, mille koosseisus on võõrkeelne nimi, mis on kinnitatud äriregistris.
Reklaamis tuleb kasutada ametlikku nimekuju, st nime juures peab olema ka eestikeelne liigisõna või selle lühend, mis annab eestikeelse teabe ettevõtja kohta. Nt AS Morrison Invest, OÜ Catering Service (liigisõna nime ees või taga, olenevalt sellest, kuidas nimi kinnitati; mitte võõrkeelne liigisõna Ltd vms).
2.2. Juriidilisele isikule kuuluvad objekti võõrkeelne nimi eestikeelse liigisõnaga. Näiteks kohvik Randez-vous, restoran Aishaniya.
2.3. Võõrkeelne kaubamärk, mille on registreerinud riigi patendiamet ning millel esinev võõrkeelne sõna või sõnade ühend tervikuna on selle kaudu kaitstav osa. Ka võõrkeelse sõna või tekstiga kaubamärgi kasutamisel tuleb lisada reklaamiv eestikeelne tekst. Kaubamärgid on üldjuhul mõeldud siiski ekspordiks mineva kauba markeerimiseks, sellist kaupa tuleks ka reklaamida välisriigis, mitte Eestis.
2.4. Välismaise või välisosalusega ettevõtte toodangu või importkauba võõrkeelne nimetus, mis seotakse eestikeelse reklaamiva tekstiga.
Seotud lood

Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest