rõõmu ja jagelemist
Ilm ja linnavalitsus ei soosinud neljapäeval Vilis Kri?topansi jalutuskäiku Toompeal, sest otse Toomkiriku ukse ees lainetas tohutu jääsupilomp.
Toomkiriku õpetaja Jaak Salumäe käib kümmekond minutit enne Kri?topansi saabumist, nõutu ilme näol, lombi kaldal edasi-tagasi. Kri?topans ja Siimann on vanad spordipoisid -- küll hüppavad üle, ilguvad paar kirikuuksel jõude seisvat päevavarast.
«See lomp on meie alaline probleem,» kurdab presidentide ja kuningate vastuvõtmisega harjunud Salumäe. «Ei tea, miks linn ei ole seda korda teinud.»
Päevavargad hüüavad ringi askeldavale turvamehele, et nüüd peavad turvajad peaministritele üle lombi oma kehadest elava silla moodustama. Raadiosaatja toob kirikuesisele teateid peaministrite liikumisest Toompea lossis.
Viis minutit enne peaministrite saabumist leiavad Salumäe ja välisministeeriumi protokolliosakonna esimene sekretär Jüri Trei õnneliku lahenduse: mehed vinnavad kiriku sisemusest kaks rasket paeplaati ja lasevad need sulpsatusega lompi. Porilaine lahvab kõnniteele. Kivitõstjad hüppavad tagasi ja Trei demonstreerib rahulolevalt kuivaks jäänud püksisääri.
Toompea lossis äsja Siimanni ja Kri?topansi vahel peetud Eesti-Läti sealihasõja järjekordne lahing õpetaja Salumäe meeli ei eruta, sest lätlastel ja eestlastel on sama jumal.
Kahel võrdväärsel naabril peabki alati üks kana kitkuda olema. «Kemplemine kuulub enesetunde tõstmise juurde,» muheleb õpetaja, «annab teatud mõnu, aga tulemus on tõenäoliselt edasiviiv.»
Peaministreid kandev autodejõgi voolab sini-punaste tulede vilkudes kiriku ette ning riigijuhid ületavad veetõkke kuiva jalaga.
Kaks ümmargust ja muhedat Taani kaitseväe rohelisesäbrulises välivormis ohvitseri väljuvad kiriku vastas asuvast suveniiripoest ning jäävad toimuvat silmitsema.
Kolonel Leif Schunck õpetab praegu Eesti ohvitseridele NATO juhtimisteooriat ja -protseduure. «Leedu, Läti ja Eesti peaksid võimalikult kiiresti NATOga ühinema,» ütleb kolonel pikemalt mõtlemata, kui kuuleb, et peaministrid arutasid paarisaja meetri kaugusel just ühinemist alliansiga.
Õhtune pressikonverents välisministeeriumis jätab mulje, et peaministrid said sealiha üle kemplemisest mõnu küllaga, surnud punktist aga edasi ei liikunud.
Hetkel kuum
Kuula ka podcasti rahvusvahelisest õppest
Pressikonverents paneb Kri?topansi nina kirtsutama. Peaministrid veetsid päeva, kõneldes NATOst, Euroopa Liidust, Venemaast ja muudest suurtest asjadest, ajakirjanikud aga küsivad mingite räpaste sigade kohta.
Kri?topans kõneleb veenvalt, et ta toetab turumajandust ja vaba konkurentsi ning on igasuguse protektsionismi vastu.
Konverentsi muudab veidi koomiliseks asjaolu, et Kri?topansi vastused tõlgitakse esmalt inglise keelde ja alles seejärel eesti keelde.
Siimann jääb muhedaks ja heatahtlikuks. Eesti ei hakka Läti kaupadele piiranguid seadma, kui seim sealiha sisseveokvoodid kehtestama peaks. Eesti hoopis aitab Lätit Euroopa Liidu ühinemise esimesele ringile lähemale.
Siimann lubab saata misjonärid seimi ümber pöörama. Rakvere Lihakombinaat on talle edastanud värskeimad andmed, et Eesti liha ei lörtsi Läti turgu.
Kri?topans ei ütle välja, mis põhjustab Lätis protektsionistlikke meeleolusid ja kellele oleksid kasulikud Balti riikide vahelised kaubanduspiirangud. Ta kinnitab vaid, et Läti majandus ei jää Eesti omale efektiivsuselt alla. Kui mõned Läti tooted peaksid Eesti turgu ohustama, jätab Kri?topans eestlastele suuremeelselt võimaluse omapoolseteks kaitsemeetmeteks.
Pressikonverentsi jälgides saab selgeks, et Eesti agraarpoliitikutel tasuks enne riigikogu valimisi ette võtta õppereis Riiga.
Avaliku arvamuse uurija, valitsuse endine pressiülem Juhan Kivirähk kinnitab, et eestlaste ja lätlaste vahel annab tooni vastastikune sümpaatia, millele lisab värvi mitte kadedus, vaid õrnalt kiivas tähelepanu naabri edusammude üle majanduses.
Eesti, Läti ja Leedu võiksid kaubanduspiirangute kehtestamist arutada küll, aga seda üheskoos kolmandate riikide suhtes, leiab Kivirähk.
Estonian Holidaysi giid-tõlk Tatjana Suurkask näitab pärastlõunal Kri?topansile ja Siimannile Toompea vaateplatvormilt vanalinna lumiseid katuseid.
Televisioonioperaator tõstab kaamera otse peaministrite peade kohale -- turvamehed säilitavad rahu.
Fotograafid rüselevad piirdemüüri ja turvamehe vahel. Mõni ronib piirdemüürile. Pähe tuleb mõte, et seni polegi näinud, kuidas inimene vaateplatvormilt alla Pikale Jalale kukub. Turvamehe närv ei pea vastu. «Kuulge, Kri?topans tuli vanalinna, mitte teie päid vaatama,» kirub ta fotograafe.
Giid-tõlk teeb samal ajal kätega Tallinna panoraami suunas hoogsaid poognaid. Tatjana Suurkask õhetab pärast ekskursiooni märgatavalt. Ta on varemgi riigijuhtidele vanalinna tutvustanud, kuid Kri?topansi üle rõõmustab ta kõige rohkem. «Minu abikaasa tunneb Kri?topansi hästi, sest nad mängisid koos korvpalli,» ütleb Suurkask. «Tal on hea meel, et lõpuks üks korvpallur peaministriks sai.»
Tallinnas neljapäeval Läti lippe märgata polnud. Samal õhtul autoga Riia poole tuhisenud Kri?topansi visiit puudutas peaasjalikult ajakirjanikke ja valitsus-
ametnikke.
Kes see siia tuleb, mis lahti on, küsis Äripäevale Läti-Eesti majandussuhete kohta intervjuud andev Reformierakonna liige Uno Mereste riigikogu garderoobis, kui Läti peaministri autokolonn Toompeale saabus.