17 jaanuar 1999

Kas Brasiilia finantskriis mõjutab Eestit?

Brasiilia valuuta murdumine on üsna olulise globaalse tähendusega. Nii selle tõttu, et Brasiilia on suur majandus, kui ka psühholoogilises mõttes. Senimaani on Brasiilia püsimise või kukkumisega seostatud ka seda, mis hakkab USAs juhtuma. Nagu on öeldud, on Brasiilia USA rahanduseliidi survival game.

Eestile on ta psühholoogilise tähendusega. Meie oleme eelkõige sõltuvuses Vene kriisist. Tõesti, me oleme lootnud, et

Lugesin lehest, et keegi hakkas jälle seletama, et sellega tekib krooni devalveerimise oht. On päris kindel, et seda ohtu ei teki. Aga kui Brasiilias kukub raha väärtus ja väliskreeditoridel, kes on krediteerinud Brasiilia majandust, tekivad suured laenukahjumid, läheb krediidiressurss maailmas kitsaks kätte ning intressid tõusevad.

Aga arvan, et see on suhteliselt kaudne mõju, sest Eesti on liiga väike ja kaugel. Meil peaks mingi oma suur Brasiiliaga seotud ettevõte pankrotti minema, siis oleks mõju. Ma midagi väga hullu siin küll ei näe.

Brasiilia majanduses toimuv on ilmne märk, et maailma majanduse 90. aastate stabiilse kasvu taassaavutamine on kaugel. See on oluline faktor, mis peaks mõjutama Eesti kui väikese ja avatud majanduse nii era- kui riikliku sektori taktikat.

Et nii Brasiilia kui Venemaa kriisi esmaseks allikaks on olnud nõrk fiskaaldistsipliin ning et Eesti jooksevkonto defitsiit on ikka veel probleemiks, siis oleks Eesti optimaalseks majanduspoliitiliseks jooneks endiselt alalhoidlik majandus-, sh eelarvepoliitika. Loodetavasti olid finantsturud Brasiilia probleemideks enam valmis kui Venemaa või Kagu-Aasia sündmuste puhul, mistõttu närvilisus kestab seekord lühemat aega.

Mõju võib avalduda nii finants- kui kaubaturgude kaudu.

Investorite riskikartus arenevate turgude (sh Eesti) suhtes võib taas suureneda. Eestile tähendaks see kõrgemat intressitaset ja finantsinvesteeringute vähenemist. Otseinvesteeringud ilmselt ei kannataks, laenuraha puudus võib neid isegi suurendada.

Pidurduda võib majanduskasv kogu maailmas. Eestis avalduks see välisnõudluse vähenemises ja madalamates ekspordihindades.

Eesti haavatavust vähendavad viimase aasta jooksul toimunud kohanemisprotsessid majanduses, välispankade strateegilise kohaloleku kinnistumine, samuti majandusalase eurointegratsiooni edenemine ja majanduspoliitika põhialuste püsimine.

Hetkel kuum