Eestil WTO madalaimad tollilaed
Eesti läbirääkimiste delegatsioon leppis USA ja Kanada survel madalaima, 10protsendilise liha sisseveo tollilaega, sest sisepoliitiline surve ei võimaldanud kõrgema tollilae saavutamiseks kauem läbi rääkida, ütles eile Varik.
«Mind ei rahulda kokkulepitud tollilaed, sest liiga kiiresti anti järele,» teatas Varik. «Kahtlen, kas läbirääkimisdelegatsiooni juhil Clyde Kullil olid selleks volitused.»
Valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik ei soovinud põllumajandusministri avaldust üksikasjalikult kommenteerida, kuid ütles, et Kulli volitused tulevad valitsuse korraldusest. «Määrus ütleb, et läbirääkimisteks vajalikud materjalid peavad ette valmistama ministeeriumid oma pädevuse piires,» lisas Vaarik.
Kommentaaridest keeldus ka välisministeerium.
Põllumajandusministeerium taotles USA kanalihale ja Kanada sealihale 18protsendilist tollilage, kuid välisministeeriumi asekantsleri Clyde Kulli juhitav Eesti delegatsioon leppis ligi kaks korda madalama laega. WTO põhimõtete kohaselt ei saa läbirääkija kehtestada rakendatavast määrast rohkem kui 10 protsenti kõrgemat tollilage. Eestil rakendab praegu nullprotsendilist tollimaksu.
Rakvere lihakombinaadi direktor Peeter Maspanov ütles eile, et 10protsendilise tollimaksu kehtestamine lihale annaks Eesti seakasvatusele positiivse impulsi, kuid poleks piisav Eesti toodangu konkurentsivõime turgutamiseks. Rakvere kombinaat ostab importliha 12 krooni kilo, kuid Eesti seakasvatajad saavad müüa hinnaga 18,5 krooni kilo.
«Me käitusime nagu sadomasohhistid võrreldes Lätiga, kes saavutas lihale 50protsendilise tollilae,» avaldas nördimust riigikogu Maarahva erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar. Üleeile WTOga ühinenud Läti tollimäär oli varem 40 protsenti.
Põllumehed on rahul teraviljale saavutatud 20--59protsendilise ja piimale kehtima hakkava 25--40protsendilise tollilaega, kuid peavad liha tollilae 10protsendilist alammäära hukatuslikuks.