Pikkade nugade öö lahendab eelarvetüli

Selgeks vaielda tuleb kaks põhilist tüliküsimust -- kuidas ja kui palju vähendada põllumajandustoetusi ja vaesemate piirkondade toetusrahasid, et sel moel luua vahendeid ELi laienemiseks ilma praegusi kulusid suurendamata, mis moodustavad 1,27 protsenti ELi maade sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Kokkulepe eeldab, et ELi suured netomaksjad -- Saksamaa, Holland, Rootsi ja Austria -- saaksid ühisesse eelarvesse edaspidi vähem maksta ning suuremad netosaajad -- Kreeka, Portugal, Hispaania ja Iirimaa -- lepiksid ühiseelarvest väiksemate toetustega.

Euroopa Liidu traditsiooniks on käsitleda raskeid küsimusi ühtse paketina. Lõpliku lahenduse peavad leidma riigipead ja valitsusjuhid, kellel ei ole enam kuskile taganeda. «Sellele vaatamata ma usun, et me leiame pikkade nugade ööl hea lahenduse,» ütles Saksamaa ELi suursaadik Dietrich von Kyaw. ELi praeguse eesistujariigi Saksamaa esindajana juhib von Kyaw püsiesinduste komitee (Coreperi) läbirääkimisi, kus ühtlustatakse riikide positsioone. Et mängus on väga palju raha, siis on kõik eriti jõuliselt oma huvide eest väljas.

Saksamaa valitsus ei nõustu alla kirjutama ühelegi lepingule, mis tulevikus ei kahanda tema makseid ELi eelarvesse. Hollandi valitsus on juba lubanud oma rahvale, et riigi maksed eelarvesse vähenevad 7 miljardi krooni võrra.

Ometi peavad riigid lahenduse leidmise suurimaks takistuseks hoopis Suurbritanniat ja Hispaaniat. 14 riigile on kui soola raputamine haavale meenutus 1984. aastast, mil Briti peaminister Margaret Thatcher kauples riigile välja maksusoodustuse, mis ainuüksi eelmisel aastal oli 47 miljardit krooni ja millest britid ei taha loobuda, öeldes, et praegu on nad ikkagi suuruselt neljanda netomaksjad. Hispaania valitsus ei ole aga seni tahtnud olemasolevate toetuste kahandamisest kuuldagi ja peaminister Aznar on lubanud kasutada vetot.

«Kõik peavad olema valmis kompromissiks, nii britid, hispaanlased kui sakslased,» kurtis von Kyaw.

Autor: Olla Hellblom