Ajalehtede turu 333 mln krooni tekitab küsimusi

Üsna raske on hinnata BMFi meediaturu jaotust meediakanalite lõikes, kus 1998. aasta koguturg oli 710 mln krooni.

Sektor, mis tekitab hämmingut on ajalehtede turg, kus on ainult kaks investorit: Marienberg ja Schipstead.

Ajalehtede enese hinnangul on ajalehtede turul raha vähe, et arendada head toodet ja jõuda kasumisse. Kuidagi ei tahaks nõustuda, et ajalehed saavad 333 mln krooni (46,9% koguturust) reklaamiraha, sest tundub et turg ei ole nii suur, nagu väidetakse.

Televisiooniturul liikuv raha on telekanalite hinnangul vähemalt 171 mln krooni, mis on küllaltki lähedane BMFi pakutavale 25,6 protsendile ehk 181 mln kroonile.

Kui arvestada, et teleturul on tihe rebimine 170--180 mln krooni pärast ja seda kolme pluss ühe osapoole vahel (TV1, Kanal2, TV3 ning ETV), siis tekitab ajakirjandusturu 333 mln krooni küsimuse, kas välisinvestorid on suure osa sektorist tähelepanuta jätnud.

Reklaamiraha jagus BMFi järgi veel ajakirjadele 82 mln kr, raadiole 70,3 mln kr ja välireklaamile 39,7 mln kr.

1999. aasta hinnang on positiivne, turg on stabiliseerumas ja reklaami investeeritava netoraha hulk peaks fikseeruma 1998. aasta tasemele (710 mln krooni).

Seega julgeks väita, et turg kasvab ligi 20%, kuid seda eeldusel, et 1998. aasta üldhinnang turule on väiksem kui 710 mln krooni.

1998. aastal ei täitnud paljud reklaamikliendid oma prognoositud reklaamieelarveid 20% ulatuses ja 1999. aasta eelarveteks on arvestatud 1998. aasta reaalsed investeeringud pluss 20% ehk sama summa, mis lubati 1998. aasta kohta.

Autor: Primo Annus