Starman pöördub kaabellevi seadusega õiguskantsleri poole

Starmani juhatuse esimees Peeter Kern ütles eile, et põhiseadusega on vastuolus paragrahv, mis sätestab, et kaabeltelevisioonivõrgu omanik ei tohi olla Eestis osutatava telefoniteenuse käibest üle 40 protsendi omav äriühing ega temaga majandushuvi kaudu seotud.

Rootsi Telia, kes on praegu 24,5 protsendiga Eesti Telefoni osanik, omab ka 60 protsenti Starmani aktsiatest.

Seega peaks Telia oma osalusele Starmanis ostja leidma, vastasel juhul ei saa Satrman taotleda kaabeltelevisioonivõrgu luba ning peab tegevuse lõpetama.

Kerni sõnul kavatseb Starman kaabeltelevisioonivõrgu luba igal juhul taotleda.

Sellisel juhul müüb Telia 1. juunist jõustuva seaduse täitmiseks oma osaluse Starmanis maha, märkis Kern. «Kellele ja mis hinnaga, on läbirääkimiste küsimus,» lisas ta.

Telia esindaja Mart Nurk kinnitas eile, et praegu mingit Starmani aktsiate müügiplaani ei ole. «Mis sammud me astume, on praegu lahtine,» sõnas ta. Tema hinnagul võidakse otsuseid osaluse müügi kohta langetada kuu aja pärast.

Igas kohaliku omavalitsuse poolt potentsiaalsete klientide arvu arvestades määratud kaabeltelevisioonivõrgu piirkonnas võib sideamet välja anda ühe või mitu kümneaastase tähtajaga kaabeltelevisioonivõrgu luba, kuid juhul kui operaator lubab pakkuda ka telefoniteenust, valitakse konkurentide hulgast vaid üks, kellel on kohustus teiste võrk kokkuleppehinnaga ära osta.

On tõenäoline, et kõik konkurendid esitavad konkursile pakkumise ka telefoniteenuse kui perspektiivika valdkonna osas, mistõttu seaduse järgi saaks ühes piirkonnas loa vaid üks operaator.

Kerni sõnul on see teine paragrahv, mille Starman vaidlustab, viidates vastuolule Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonilepinguga.

Starman saatis 10. veebruaril riigikogus vastu võetud kaabellevi seaduse samadele punktidele tähelepanu juhtides kirja ka president Lennart Merile. President kuulutas kaabellevi seaduse välja 2. märtsil.

Autor: BNS