Jüääni devalveerimine kummitab taas

Hiina majanduse praegune seis pole kiita. Aasia kriis on oma mõju avaldanud. Valitseb selge deflatsioon: eelmise aasta tarbijahinnaindeks langes 0,8%. Toodang läheb põhiliselt lattu ega anna ettevõtetele tulu. Kasvab töötus ja väheneb kodumaine tarbimine. Intresside alandamise ja maksude vähendamisega ei ole õnnestunud majandust käima saada. Majanduse mootorina toiminud eksport on Aasia kriisi tõttu soikunud.

Rahandusminister Xiang Huaicheng loodab, et mahukad investeeringud riiklikesse infrastruktuuriprojektidesse aitaksid Hiinal siiski vee peal püsida. Valitsusel on plaanis sel aastal investeeringuid 13% võrra suurendada, mis aga tekitaks 150 miljardi jüääni suuruse eelarve puudujäägi, mis moodustab 2% Hiina sisemajanduse kogutoodangust. Jaapaniga võrreldes ei ole seda kuigi palju, kuid 1998. a eelarvega võrreldes on defitsiit 57% suurem.

Üks abinõu, mis riigieelarvet veidigi tervendaks, on see, et Hiina tarbijad ostaksid aktiivsemalt. See aga on nõrk lootus, sest hiinlased on tuleviku suhtes valdavalt skeptilised.