Daewoo võtab üle Samsungi autod

Liitumisest peaks saama tegevusvaldkondade vahetamine kahe firma vahel -- Samsung hakkab omakorda hoolitsema Daewoo tütarfirma Daewoo Electronics eest. Sellised liitumistehingud on iseloomulikud Lõuna-Korea presidendi Kim Dae Jungi majanduspoliitikale, mis näeb ette ettevõtete suuremat kontsentreerumist oma põhitegevusaladele. Kuigi tööstushiiglased ise on sellise poliitikaga nõus, protestivad selle vastu jõuliselt riigi ametiühingud. Samsung Motorsit on vaevanud streigid juba alates 1997. aastast, mil Daewooga ühendamine esmakordselt jutuks tuli. Auto- ja elektroonikatööstuse ümberstruktureerimisel võib kaduda kuni 8000 töökohta. Ametiühingud on mures ning nõuavad töökoha garantiisid ning suuri koondamistasusid.

Samsung Motorsi esimene auto sai valmis alles aasta tagasi -- pärast kolme ettevalmistusaastat ning kaudsete hinnangute kohaselt 5 miljardi dollari suurusi investeeringuid. Tootmine 1998. aastal ei ulatunud loodetud 80 000 autoni uues Pusani tehases, mis on võimeline valmistama kuni 240 000 autot aastas. Samsungi SM5 võib saada rariteediks, sest Daewoo on küll lubanud kahe aasta jooksul tootmist jätkata, kuid garanteerib vaid 30 000 auto valmistamise. Samsungil lasub kohustus müüa kuni 15 000 neid tulevikuta autosid ja kompenseerida Daewoole müümata jäävad autod.

Küsimusi on tekitanud Daewoo finantstugevus. Kontsern võttis mullu detsembris oma tiiva alla veel teisegi võlgades autotootja, Ssangyongi.

Lõuna-Korea finantskriis kulmineerus mäletatavasti 1997. aasta detsembris, kui rahvusvaheline valuutafond (IMF) oli sunnitud teda 58 miljardi dollari suuruse laenuga turgutama. Eelanalüüsides ennustati riigi selle aasta sisemajanduse kogutoodangu languseks 8%, kuid nüüd prognoositakse juba kaheprotsendilist tõusu, ja kodumaised analüütikud pakuvad isegi 4%, mis juhul Korea majandus saavutaks kriisieelse taseme.

Möödunud aastal tugevnes riigi valuuta won 18% ja baasintress alanes 30 protsendilt seitsmele. Inflatsioon oli 7% ja peaks tänavu langema kolmele protsendile. Välisinvesteeringud kasvasid mullu ligi 9 miljardi dollari võrra ja kaubandusbilanss oli 40 miljardi dollarilise ülejäägiga.

Keskpanga valuutareserv, mis enne 1997. aasta krahhi oli 7,3 miljardit dollarit, on nüüdseks kasvanud üle 54 miljardi dollari. Välislaenust on Korea suutnud tagasi maksta 3,8 miljardit dollarit.

Valitsus pumpas eelmisel aastal pangandusse 34 miljardit dollarit, et panku võlasoost välja aidata.

Autor: DI