Kinnisvaralaenu saavad vähesed

Kinnisvara arenduseks laenu saamine pole aastaga lihtsamaks muutunud, pigem vastupidi. Veidi hõlpsam on see nendel firmadel, kes on eelmiste projektidega juba näidanud, et suudavad laenu tagasi maksta. Uutel turule tulijatel ei maksa suuri lootusi hellitada.

Kinnisvarafirmade hinnangul suhtuvad Hansapank ja Ühispank praegu kinnisvaralaenude andmisesse reservatsiooniga. Ühispanga asepresident Andrus Kimber kinnitab, et praegu ei anna pank oluliselt kinnisvara arendusse laenusid, suund on pigem nende laenude vähendamisele. Ühispank on kinnisvara arenduseks laene välja andnud ligikaudu 1,5 mld krooni ulatuses.

Kuna pooleliolevaid projekte on hulgaliselt, siis on pankade konservatiivsus uute kinnisvaralaenude väljaandmisel täiesti mõistetav. Teiselt poolt on seoses vakantsete büroopindade küllusega vähenenud ka firmade soov saada kinnisvara arenduseks laenu.

Ükski tõeliselt hea projekt ilma laenuta jääda siiski ei tohiks, kuna pankade likviidsus on paranenud. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul võis mõni äriidee lihtsalt seetõttu takerduda, et pankadel polnud piisavalt laenuressurssi.

Kui eluasemelaene finantseerivad pangad peamiselt pikkade krediidiliinide abil (pikkusega kuni 15 aastat), siis kinnisvaralaene rahastatakse eelkõige omavahenditest. Eluasemelaene peavad pangad tunduvalt perspektiivsemaks tooteks. Kinnisvaralaenu saamise tingimused on eluasemelaenu omadega sarnased. Intressimäär ja omafinantseerimise osakaal sõltuvad konkreetsest projektist isegi rohkem kui eluasemelaenu puhul.

Pangad on huvitatud, et kliendid tooksid panka võimalikult palju deposiite, mille baasil saab uusi laene välja anda. Kinnisvara arendusprojektide puhul on loodetav deposiitide maht väiksem kui tootmisprojektide puhul.