Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pangajuhid ennustavad tõusu
Tänavu esimeses kvartalis on aga Hansapank, Ühispank ja Optiva Pank kasumis.
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ei usu, et esimese kvartali heade tulemuste põhjal võiks ette näha järsku tõusu panganduses ja majanduses üldse. Küll hakkab tema hinnangul tänavu majandus stabiliseeruma ja kasv algab järgmise aasta alguses.
«Suveks hoogustub ka laenuvõtmine, sest hoolimata madalatest intressidest pole firmad lihtsalt kavandanud tänavuseks esimeseks poolaastaks suuri investeeringuid, kuna mullu sügisel eelarvete koostamise ajal olid intressid veel kõrgel,» selgitab Neivelt.
Hansa Investmentsi analüütikud on ennustanud Hansapangale umbes 650 mln krooni suurust aastakasumit. Neivelti väitel pole esimese kvartali tulemuste valguses põhjust prognoosis kahelda.
Hansapanga esimese kvartali kasum on Ühispanga omast peaaegu kümme korda suurem. Neivelti hinnangul peitub Hansapanga edu Ühispanga ees esimese efektiivsuses. Lisaks maksab Ühispank hoiustele kõrgemat intressi kui Hansapank ja laenab raha välismaalt kallimalt sisse. «Samas ma usun, et ka Ühispangal hakkab paremini minema, potentsiaal selleks on olemas,» ütleb Neivelt.
Ühispanga president Ain Hanschmidt kinnitab, et kui majandus hakkab ülesmäge minema, kajastub see kõigepealt finantsasutuste tegevuses. Ta lisab, et pangandusest tunduvalt paremini näitab majanduse olukorda sisemajanduse koguprodukti kasv, mis esimeses kvartalis on tõenäoliselt negatiivne ja hakkab nüüd jälle tasapisi positiivseks muutuma. «Arvan, et nüüd hakkavad ka teised ettevõtted majanduse stabiliseerumisele reageerima,» lausub Hanschmidt, prognoosides, et ülemöödunud aasta kiiret tõusu siiski enam ei tule.
Majandusanalüütik Ardo Hanssoni väitel tuleb pankade esimese kvartali tulemustesse suhtuda ettevaatlikult, et mitte taas eufooriliseks muutuda.
Hanssoni hinnangul olenevad edasised arengud suuresti Venemaast. «Venemaa inflatsioon pole käinud käsikäes rubla devalveerumisega, mis on teinud Eesti ettevõtetele palju kahju,» nendib Hansson.
Kuigi pankade laenuportfellid on vähenenud, on pankade hoiused kasvanud keskmiselt 6%, mis Hanschmidti sõnul näitab, et lõpuks ometi on peatunud meeletu raiskamine ja inimesed on hakanud rohkem säästma. Samamoodi olid viimase ajani kõrged laenuintressid Hanschmidti hinnangul pigem ravivahendiks firmadele, et ka nemad hoiaksid rohkem kokku ja suudaksid loobuda kahjumit tootvatest tütarfirmadest. «Kriisist väljasaamiseks tuleb halvad otsused kõige kiiremini ära teha,» märgib Hanschmidt.
«Kui kõik usuvad, et hakkab hästi minema, siis hakkabki hästi minema,» ütleb Hanschmidt. Ta meenutab, et kui kõik arvasid, et börs läheb üles, siis ta läks, ja kui arvati, et kukub, siis kukkus rohkem, kui keegi uskus.
Kuigi suurimad muudatused Eesti panganduses toimusid mullu ja nõrgemate äralangemisega on pangandusmaastik tunduvalt korrastatum, on võrreldes Euroopa pankadega siin arenguruumi veel kõvasti. «Samas on kõik suhteline. Näiteks meie bilanss kasvas esimeses kvartalis 4% ja me krimpsutame selle peale nina, et mis kasv see ka on, aga Euroopa pangad rõõmustaksid selle üle,» märgib Neivelt.
Majanduse kiire tõusu 1997. aastal põhjustasid Neivelti hinnangul dollari soodne kurss ja välisraha sissevool nii Eestisse kui ka Venemaale. 1998. algas aga kriis Venemaal ja Aasias ja raha hind läks kallimaks. «Mullu veidi päästis olukorda välisraha jätkuv sissevool, kasvõi näiteks pankadesse,» märgib Neivelt.
Neivelt näeb majanduse päästjatena raha hinna langust, otseinvesteeringuid eelkõige energiasektorisse ja raudteesse ning eurointegratsiooni. «Tuleks rohkem kasutada kõikvõimalikke fonde ja abiprogramme,» ütleb ta.
Majanduskasv tuleb -2 kuni +2%, leiab Hansapanga juht. Tema väitel peaks Eesti ettevõtted mitte niivõrd püüdma Venemaa turule, vaid rohkem Poola, kus on 40 miljonit tunduvalt suurema ostujõuga inimest. «Kujutage ette olukorda, kus me näiteks hakkame tegema puulusikaid ja püüame neid siis endast vaesemale inimesele maha müüa. Mis mõte sellel on?» küsib Neivelt.