Ekspeaministrid ostsid riigikantseleilt kingitusi

Kingitustele hinna määramiseks moodustati riigikantseleis eraldi komisjon.

«Minul ei jäänud juubelit valitsusaja sisse, seepärast polnud mul seal väga kalleid maale või muud,» räägib Siimann.

Tiit Vähi tähistas valitsust juhtides oma 50. sünnipäeva ning talle toodi pastapliiatsitest oluliselt kallimaid asju. Näiteks oli tema kingituste hulgas maal Lõuna-Eesti maastikuga ja graafilisi lehti. «Täpset summat enam ei mäleta, aga välja ostsin ka paberilehe ühe naljapildiga,» meenutab Vähi. «Ilma rahata sain ainult häid soove kaasa võtta.»

Riigikantselei andmetel maksis Vähi kingituste eest 5895 krooni. Sõlmiti ka leping esemete loeteluga. Arvuliselt jääb Vähi kingituste hulk tublisti alla Siimanni omadele.

Mõlemad endised valitsusjuhid deklareerisid riigikantseleile kõik oma kingitused, kuigi oleks pidanud seda tegema vaid kallimate puhul.

Praeguseks on 1995. aastal vastu võetud korruptsioonivastane seadus muudetud nii, et enam pole vaja kingitusi arvele võtta.

Ametnikul on keelatud vastu võtta kingitusi, mis võivad mõjutada tema tööalaseid otsuseid. Juhul kui ametnik sellise kingituse siiski vastu võtab, saab selle omanikuks ametkond. Kingituse mõju ametniku otsustele jälgib riigikogu korruptsioonivastane komisjon.