Kaupmeeste liidu tegevdirektor Janar Holm peab uue alkoholiseaduse peapuuduseks legaalse alkoholimüügi piiramist väikestes kohtades. Nii Tallinnas kui ka Ruhnu saarel tuleb viinamüügi eest maksta riigilõivu 22 000 krooni. Väikekaupmeestele käib alkoholiseadusega sätestatud riigilõiv Holmi sõnul üle jõu ja kaupluste sulgemise järel võtab tühja koha üle salaviin.

Kõrgema klassi alkoholimarkide maaletooja ASi Prike turundusnõunik Anu Brümmel ütles, et alkoholiseadus korrastab küll legaalset turgu, kuid ei sea piisavalt piiranguid sala- ja võltsalkoholiga kaubitsejatele.

Brümmel lisas, et alkoholiseadus ei kaitse piisavalt ka kaubamärke. Alkoholi müüjatelt ei nõuta tootja kirjalikku luba, mis oleks tema sõnul salakaubanduse piiramiseks hädavajalik. «Siis ei saaks Kopli baarides enam nii vabalt plastpudelis järele tehtud Smirnoffi viina müüa ja tarbija huvid oleks paremini kaitstud,» lausus Brümmel.

Alkoholiga kauplejad on teinud ettepaneku, et tegevusloa taotlejal peaks olema ette näidata firma kahe aasta auditeeritud bilanss. See aitaks vältida salakaubanduse vohamist riiulifirmade abil.

Kehtivas seaduses on ka üsna kummalisi nõudeid. Alkoholiseaduse järgi on registrisse kandmisel oluline ka alkoholi organoleptiline (organitega tajutav) näitaja. «Ma ei kujuta hästi ette, kuidas Eestis tuleb kokku komisjon, kes hakkab Hennessy konjaki või Johnny Walkeri maaletoomise sobivust hindama,» selgitas Brümmel.

Alkoholiregistrisse kandmisel tuleb ka alkoholi kirjeldada, mis on samuti tänapäeval ebaselge ettevõtmine. Samuti pole kaupmeeste hinnangul mõistlik nõue, et pudeli etiketi või müügipakendi muutuse korral peab selle kohe registrisse kandma. Paljud tootjad uuendavad sageli oma pakendit, tehes sellesse vahel vaid tähtsusetuid muudatusi.

Küsimusi on tekitanud ka sularahata arvelduse nõue. «Kui meie klient läheb panka ja kannab meie arvele sularaha, kes siis trahvi maksma peab?» küsis Brümmel. Tema hinnangul ei kujuta sularaha legaalses alkoholiäris osalejatele mingit probleemi.