Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varas ootab looduses
Suur vargusoht Tallinna lähedal asuvates looduskaunites kohtades teeb nende külastamise otstarbekuse küsitavaks.
Kuigi näiteks Keila-Joa parklas seisvad autod satuvad varaste ohvriks aastaringi, algab suurem vargustelaine siiski aprillis. 3. aprilli pärastlõunal lõhuti Audi 80 juhipoolne ukselukk. Autost varastati spordikott riietega, käekott, kõhukott, juhiload ja pangakaart. Kahjusumma on 6500 krooni.
10. aprilli pärastlõunal murti võtmete sobitamise abil sisse Ford Escorti, kust võeti kott, dokumendid ja pangakaart kokku 2000 krooni väärtuses. Veidi hiljem sobitasid vargad võtme 1,5 kilomeetrit eemal pargitud Mazda 626 lukuauku. Kaasa viidi ketaslõikur, rahakott, nahktagi, korterivõtmed ja fotoalbumid. Kahju saaja hindab kaotust 10 000 krooni suuruseks.
Päev hiljem kadusid Keila-Joa parkimisplatsile jäetud Mercedes-Benz'ist plastkaared, mida omanik hindab 20 000 kroonile.
Keila-Joa kõrval, kus eelmisel aastal registreeriti 45 analoogset kuritegu, on kurjategijate meelispaigad Türisalu pank, Vääna-Jõesuu ja Rannamõisa pank. 18. aprillil lõhuti Rannamõisa pangal seisnud Volkswagen Golfi tagumise ukse klaas. Varaste saagiks langesid nii isiklikud kui firma dokumendid, mobiiltelefon ja rahakott. 25. aprillil varastati vaid kümneks minutiks Vääna-Jõesuu bussipeatuse juurde pargitud Ford Sierrast käekott dokumentide ning võtmetega.
19. mail Rannamõisa pangal tühjaks varastatud kolm sõiduautot aga näitavad, et kaunis looduses tegutsevate varaste suvi on alanud.
Suvel moodustavad vargused autodest Harku vallas, kus asuvad Türisalu pank, Vääna-Jõesuu supelrand ja Rannamõisa pank, üle poole kõikidest kuritegudest.
Politsei võimalused varguste ärahoidmiseks on paraku piiratud, patrullimiseks jõudu ei jätku. Nii piirdubki politseinikepoolne abi kuriteo vormistamisega. Vargaid tabada pole tänaseni suudetud, eeldatavasti pole nad aga kohalikud, välja arvatud naabervallas asuv Keila-Joa.
Idee ehitada valvatavad parklad põrkub samuti majanduslikele takistustele, turisminduse hooajalisele iseloomule.
Hetkel on ainus lahendus see, et randa minejad võtavad autodest klaasa kõik, mis vargale vähegi ihaldusväärsena võib tunduda.
Vargused Keila-Joa parklas on juba habemega lugu, ometi pole tänaseni suudetud lahendust leida. Läbirääkimised tasulise parkla rajamiseks ühe Keila-Joa ettevõtja ja metsaameti kui maaomaniku vahel venivad juba teist kuud. Arvan, et siin on tegemist ametniku võimetusega otsustada.
Mõte parklapidaja leidmiseks konkurss kuulutada on juba ette läbi kukkunud, sest oleme aastaid probleemile lahendust otsinud, aga edutult.
Parkla ei nõuaks olulisi investeeringuid, sest kõrget aeda ei tohiks sinna niikuinii ehitada.
Pigem tuleks parkla piirata lattaiaga, ehitada väike varjualune valvurile -- kõik see ei tohiks olla kallim kui paarkümmend tuhat krooni. Parkla põhikuluks oleks aga ilmselt valvuri töötasu.