«Oleme täiesti pretsedenditus olukorras,» rääkis rahandusminister Siim Kallas eile pressikonverentsil. Rahandusministeeriumi hinnangul võib juuni lõpuks üldvalitsuse eelarve defitsiit ulatuda 2--2,5 miljardi kroonini, sealhulgas on riigieelarve osa 1,5 miljardit krooni. Üldvalitsussektori moodustavad riigieelarve, kohalike omavalitsuste eelarved ja sotsiaalkindlustuse eelarve. Esimese poolaasta lõpuks võib puudujääk ulatuda 8 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Rahandusminister kordas, et sellised numbrid on Eesti riigis enneolematud.

Rahandusministri sõnul peab riik eelarvedefitsiidiga kiiresti võitlema hakkama. «Teeme ministeeriumidele ettepaneku oma kulusid veel kord revideerida,» lausus Kallas. Rahandusministeerium soovib, et vähemoluliste kulutuste tegemine lükataks võimaluse korral edasi. «Katsume võtta üldise säästva mentaliteedi,» soovitas Kallas.

Praegu riigikogu menetluses oleva negatiivse lisaeelarve eelnõus muudatusi teha siiski ei kavatseta. Lisaeelarve näeb ette riigi kulutuste kärpimist pisut enam kui miljardi krooni võrra.

Kallas põhjendas puudujääki maksude alalaekumisega. Maksude laekumine on jäänud ligikaudu samale tasemele kui eelmisel aastal, kulutused on aga märkimisväärselt kasvanud, rääkis ta. Suurimad probleemid on käibemaksu ja aktsiiside alalaekumisega.

Samas tulevad kahe ja poole miljardi kroonise puudujäägi katteks kasutusele välismaale deponeeritud riigi strateegilised säästud. «Osa strateegilistest säästudest läheb defitsiidi katteks mängu,» kinnitas Kallas. Kui peaksime kõik säästud kasutusse võtma, oleks see äärmiselt kahetsusväärne, põhjendas ta kokkuhoiupoliitikat.

Ministri sõnul on Eesti riigil sääste praegu 2,8 miljardit krooni. «Oleme rääkinud soovist 2 miljardit krooni säilitada,» lausus Siim Kallas. Ta lisas, et sellest 411 miljonit on summa, mida ilma riigikogu otsuseta kasutada ei tohi.

Riigikassa juhataja Ahti Kallaste ütles, et prognoosi kohaselt on juuni lõpuks riigikassa kaudu finantseeritavad kulud 1,5 miljardi võrra tuludest suuremad. Tulusid on juuni lõpuks 6,7 miljardit krooni, kulusid on samaks ajaks 8,2 miljardit, selgitas ta.

Rahandusministeeriumi esialgsete andmete kohaselt on selle aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud 2 protsenti.

Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi osakonna juhataja Mai Talviku hinnangul tähendab see, et SKT kasvunumbriks aasta lõikes ei kujune rohkem kui kaks protsenti.

Rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan lausus eile, et eelarveprobleemid kahjustavad Eesti rahvusvahelist usaldusväärsust. Selge on see, et Eesti mainele avaldab mõju, kui jooksevkonto puudujääki finantseeritakse reservidest, põhjendas ta. Järvani sõnul võimendab negatiivset muljet ka lisaeelarve vastuvõtmisega venitamine. «See näitab, et eelarve pool on riigis korrast ära,» tõdes Järvan. Tema hinnangul peaks olema peale lisaeelarves toodud miljardi krooni võimalik riigiasutuste kulutusi kärpida veel 500 miljoni krooni võrra.

Autor: Henrik Ilves