• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektri abonenttasu soodustab raiskamist

    Eesti Energia (EE) juhtide mõte kehtestada elektri abonenttasu sunnib küsima, miks tahetakse loobuda elektri hinna kujunduse senisest põhimõttest, et tarbija maksab teenuse eest, mida ta saab, ja koguses, mis on täpselt mõõdetud.
    Praeguste elektritariifide alus on keskmine arvestuslik hind (alates 01.01.1999 57,8 senti kWh eest), mis sisaldab kõiki kulusid alates kütuse maksumusest, elektri tootmisest ja ülekandmisest kõrgepingevõrgus jaotusvõrgu ja müügikuludeni. Loomulikult on nende kulude hulgas ka püsikulud: liinide ja alajaamade hooldus jne.
    Elektri keskmine hind on valitsuse kehtestatud korras kooskõlastatud energiaturu inspektsiooniga. Selle hinna alusel töötab EE välja elektritariifid tarbijagruppidele, sõltuvalt pingest liitumispunktis, tarbitavast võimsusest jm. Põhimõte on, et kõik tarbijad maksaksid neile tehtud kulude järgi. Kuigi kodutarbijate tariife doteerivad veel teised tarbijad, liigutakse selles suunas, et viia tariifid vastavusse tegelike kuludega.
    Kui hooajalised tarbijad (suvila) tarbivad elektrit nii vähe, et kehtivad tariifid ei kata kulusid, tuleb need kulud otseselt sisse nõuda või sellistele tarbijatele välja töötada erinevad tariifid. Abonenttasu kehtestamisel kõigile tarbijaile maksavad kortermajade väiketarbijad kulusid, mida põhjustavad hooajalised või hajutatud tarbijad.
    Abonenttasu ideoloogia on vastuolus säästliku majandamise põhimõtetega, sest stimuleerib tarbimise suurendamist ja isegi raiskamist (mida enam tarbida, seda madalam tuleb kWh hind). Raiskamist soodustav süsteem diskrediteerib säästva majandamise, eriti energiasäästu ideoloogiat.
    Väiksema elektritarbimisega kliendid peavad abonenttasu arvel maksma kWh eest suhteliselt kõrget hinda. 100kWh kuutarbimise juures tõuseks 30kroonise abonenttasu rakendamisel kodutarbija tariif (75 senti/kWh) 40% (1,05 kr/kWh), väiksema tarbimisega klientidel veel rohkem. Viimased on aga väiksema sissetulekuga elanikud.
    Eestis kehtib nii säästva arengu seadus kui energiaseadus, mis kohustavad loodusvarasid ja energiaressursse säästlikult kasutama keskkonda oluliselt kahjustamata, täitma energiaturu reguleerimise reegleid ja tagama tarbijate õigusi. Turgu valitseva EE hinnakujundus on energiaturu inspektsiooni kontrolli all. Seega, energiatootja meelevaldne tasu kehtestamine ei ole praegu lubatud. Ka tulevikus, liikudes elektri vabaturu suunas, tuleb silmas pidada, et elekter pole tavaline kaup, mille tarbimist saab mõjutada vaid turutingimustega.
    Elekter on elutähtis ressurss, mille olemasolu määrab kõigi süsteemide toimimise alates olmest, lõpetades kõrgtehnoloogiliste protsesside ja süsteemidega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.