Elektri abonenttasu soodustab raiskamist
Eesti Energia (EE) juhtide mõte kehtestada elektri abonenttasu sunnib küsima, miks tahetakse loobuda elektri hinna kujunduse senisest põhimõttest, et tarbija maksab teenuse eest, mida ta saab, ja koguses, mis on täpselt mõõdetud.
Praeguste elektritariifide alus on keskmine arvestuslik hind (alates 01.01.1999 57,8 senti kWh eest), mis sisaldab kõiki kulusid alates kütuse maksumusest, elektri tootmisest ja ülekandmisest kõrgepingevõrgus jaotusvõrgu ja müügikuludeni. Loomulikult on nende kulude hulgas ka püsikulud: liinide ja alajaamade hooldus jne.
Elektri keskmine hind on valitsuse kehtestatud korras kooskõlastatud energiaturu inspektsiooniga. Selle hinna alusel töötab EE välja elektritariifid tarbijagruppidele, sõltuvalt pingest liitumispunktis, tarbitavast võimsusest jm. Põhimõte on, et kõik tarbijad maksaksid neile tehtud kulude järgi. Kuigi kodutarbijate tariife doteerivad veel teised tarbijad, liigutakse selles suunas, et viia tariifid vastavusse tegelike kuludega.
Kui hooajalised tarbijad (suvila) tarbivad elektrit nii vähe, et kehtivad tariifid ei kata kulusid, tuleb need kulud otseselt sisse nõuda või sellistele tarbijatele välja töötada erinevad tariifid. Abonenttasu kehtestamisel kõigile tarbijaile maksavad kortermajade väiketarbijad kulusid, mida põhjustavad hooajalised või hajutatud tarbijad.
Abonenttasu ideoloogia on vastuolus säästliku majandamise põhimõtetega, sest stimuleerib tarbimise suurendamist ja isegi raiskamist (mida enam tarbida, seda madalam tuleb kWh hind). Raiskamist soodustav süsteem diskrediteerib säästva majandamise, eriti energiasäästu ideoloogiat.
Väiksema elektritarbimisega kliendid peavad abonenttasu arvel maksma kWh eest suhteliselt kõrget hinda. 100kWh kuutarbimise juures tõuseks 30kroonise abonenttasu rakendamisel kodutarbija tariif (75 senti/kWh) 40% (1,05 kr/kWh), väiksema tarbimisega klientidel veel rohkem. Viimased on aga väiksema sissetulekuga elanikud.
Eestis kehtib nii säästva arengu seadus kui energiaseadus, mis kohustavad loodusvarasid ja energiaressursse säästlikult kasutama keskkonda oluliselt kahjustamata, täitma energiaturu reguleerimise reegleid ja tagama tarbijate õigusi. Turgu valitseva EE hinnakujundus on energiaturu inspektsiooni kontrolli all. Seega, energiatootja meelevaldne tasu kehtestamine ei ole praegu lubatud. Ka tulevikus, liikudes elektri vabaturu suunas, tuleb silmas pidada, et elekter pole tavaline kaup, mille tarbimist saab mõjutada vaid turutingimustega.
Elekter on elutähtis ressurss, mille olemasolu määrab kõigi süsteemide toimimise alates olmest, lõpetades kõrgtehnoloogiliste protsesside ja süsteemidega.