Kütusefirmad tundmatu tuleviku ees

Tallinna--Tartu maanteel Vaida lähedal asub väike Patika bensiinijaam, kus kütuse hind on ligi krooni võrra odavam kui Tallinnas. Tankla asub puude vahel keset väikest väljakut ja sinna viib kruusatee üle poolelioleva Tartu maantee laienduse. Viie minuti jooksul tangivad pisikeses bensiinijaamas kaks sõiduautot, kaks veomasinat ning üks traktor.

Traktori omanik taluperemees Roland on Patika tankla diislikütuse 4,40kroonise liitrihinnaga väga rahul. Bensiini 95E liiter maksab seal 6,20 krooni. Kütuse kvaliteedi kohta ei oska taluperemees midagi täpsemalt öelda. «Mootor sööb ära, aga ega ma kvaliteeti ei tea,» lausub talunik. «Mul on vene mootor ja sellele käib küll.»

Püsivalt käivad Patikal tankimas lähedal asuvate asulate elanikud, aga ka möödasõitjad. «Maainimesed ei jõua mujalt osta,» põhjendab suurt huvi OÜ Guoro bensiinimüüja Galina Zhigalina.

Neste kaubamärki omava energiakontserni Fortum ja Norra suurfirma Statoil esindajad kinnitavad, et nende müügivõrkude ühendamise eesmärk on saada Eestis turuliidriks. Kütusefirmasid liitev Eesti Õliühing prognoosib kohalikul kütuseturul tegutsevate firmade arvu vähenemist viieni.

Eestis on esindatud praegu viis välismaist suurfirmat --Shell, Statoil, Neste, Lukoil ja Hydro Texaco. Ükski neist pole avaldanud soovi Eestist lahkuda. Neste ja Statoili ühinemise järel oleks turul kohta vaid ühele Eesti kapitalil põhinevale kütusefirmale.

Eriõlile ja Favora Kapitalile kuuluvad tanklad vaevlevad omanike pankrotiseisu tõttu, suurematest kohalikest tanklakettidest jäävad konkureerima Alexela, NB ja Krooning. ASi Alexela Oil peadirektori Heiti Hääle sõnul pole kohalikel kütusefirmadel muud teha, kui suuremaid järgida ja ühineda.

Mõtted ühisest jaemüügiketist, kütusekaardisüsteemist ja ühisest kaubamärgist on liikunud enam-vähem iga kohaliku ärimehe peas, kokkulepeteni on nende endi väitel «pagana raske jõuda». ASi NB Tanklad juhatuse esimees Ain Kuusik ütleb, et eestlased ei suuda omavahel kokku leppida, kuna raha investeeringute tegemiseks on vähe ja omanikud hoiavad kiivalt kinni senistest osalustest.

Kohalikud kütusefirmad vähemalt esialgu Neste ja Statoili ühist tanklaketti ei karda. Põhjala suurfirmad ise on seadnud oma pürgimuseks kasvatada ühine turuosa aastavahetuseks rohkem kui kolmandikuni siinsest kütuseturust.

Eesti kütusefirmad näevad ohtu bensiini hinna marginaali vähenemises. Kütuseärimeeste sõnul on kütuse ostu- ja müügihinna vahe jaemüüjate jaoks juba praegu olematu. Suuremaid koguseid odavama hinnaga kokku ostmast takistab ebakindlus bensiini hinna suhtes.

Kõige keerulisemasse olukorda jäävad Statoili ja Neste müügivõrkude ühendamisel keskmise suurusega jaemüüjad, kes on teinud investeeringuid ja kelle üldkulud on suured, kuid tulusid pole veel saanud.

Küsimusele, kas ühisfirmal on kavatsus väiksemad ettevõtted Eesti kütuseturult välja tõrjuda, vastab Fortumi president Veli-Matti Ropponen eitavalt. Samas lisab ta, et kohalike firmade tuleviku määrab nende konkurentsivõime. «Iga ettevõte tahab oma positsioone ja kasumlikkust tõsta, see on igapäevane elu,» põhjendab suurärimees.

Ropponen ei ole nõus ka väitega, et müügivõrkude ühendamine loob Statoilile ja Nestele ainudikteerija rolli kohaliku kütusehinna määramisel. Tema sõnul määrab kütuse hinna ainult maailmaturu hinna liikumine.

Mis kütuseturul täpsemalt toimuma hakkab, ei soovi Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed konkretiseerida. «Praegu on olemas Eesti Statoil ja kõrgemalt poolt tulnud otsus meie igapäevast elu ei puuduta,» pareerib Kiviaed kõik küsimused. «Me töötame edasi nagu tavaliselt,» lisab ta.

Neste ja Statoil kavatsevad ka edaspidi jätkata Balti riikides tegevust eraldi kaubamärkide all. Tõsi, mitmed Neste tanklad vahetavad oma värvid Statoili vastu välja. Selleks sunnib eellepinguga kinnitatud kokkulepe, mille kohaselt Statoil saab Baltimaades, Poolas ja Venemaal enda kätte kõik teenindavat personali omavad tanklad, Neste jääb opereerima vaid automaattanklatega. Loomulikult varustab Fortumi Porvoo naftatöötlemistehas ka edaspidi suurt osa siinsest kütuseturust oma bensiiniga.

«Maailmas toimuvad koostöölepete sõlmimised on praegustes tihedates konkurentsitingimustes loomulikud,» seletab majandusanalüütik Heido Vitsur. Nii kaugeneb turg tema sõnul aga ideaalse konkurentsi mudelist ja läheneb monopoolsele turule.

Arvestades, kui väike on Eesti, muutub see tendents ohtlikuks, sest siin on lihtne turu ja hinna üle kontrolli saavutada, räägib Vitsur. «Väga väikesed firmad võivad ju järele jääda, aga turul läheb tihedaks ning keskmised hääbuvad,» lausub endine peaministri majandusnõunik. «Selleks kulub aastaid, mitte enam aastakümneid,» lisab ta.

Patika tankla omaniku Oleg Kuznetsovi sarnased väikeettevõtjad ja keskmise käibega kütusemüüjad võivad oma positsiooni kaotada, kui linnad ja enamsõidetavad maanteed hõivatakse suurte kütusefirmade poolt, prognoosivad analüütikud. Kuznetsov loodab, et suudab välisfirmasid seni veel hinnaga lüüa, tema saab bensiini Eriõli käest.

Peagi tuleb Patika bensiinijaam sellele vaatamata sulgeda, sest konteinertankla jääb ette Tartu maantee ehitusele. Kuznetsovi sõnul soovitas maanteeamet tal korjata lähedal elavate inimeste käest allkirju, mis tõestaks, et külatankla on neile vajalik. Oleg pole veel otsustanud, mida teha.

Autor: Anu Jürisson