Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadamad võistlevad Vene transiidi pärast

    1997. aastal Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150--190 miljonile tonnile aastas.
    Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljonile tonnile, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20--40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks.
    Soojade sõnade varjus Balti koostööperspektiividest käib regiooni sadamate vahel armutu võitlus Venemaa transiidi pärast.
    Peakonkurendid on Läti Ventspilsi sadam, mille arvele langeb ligi 15 protsenti Venemaa toornafta ekspordist, ning Venemaa uued sadamaprojektid. Viimaste eesmärk on eelkõige poliitiline -- vähendada sõltuvust Balti riikidest, mis võivad ühel päeval saada nii NATO kui Euroopa Liidu liikmeks.
    Majanduslikult on enim põhjendatud vaid üks projekt -- Surgutneftegazi plaan rajada Kiri?i rafineerimistehasest naftajuhe Batareinaja lahte. Kõige vastuolulisem on Primorski sadamaprojekt võimaliku laiendusega Soome Porvoo sadamasse. Transneft toetab Balti naftajuhtmete süsteemi projekti, mis näeb ette 500 km ning 1,5--2 mld dollarit maksva torujuhtme rajamise Kiri?ist Porvoo sadamasse.
    Ventspils püüab säilitada oma positsiooni Vene toornafta peamise ekspordikanalina. Mullu moodustasid viis Ventspilsis asuvat transpordi, ümberlaadimise ja ladustamisega tegelevat firmat eesotsas Ventspils Naftaga konsortsiumi nn lääne naftajuhtmete süsteemi edendamiseks.
    Ventspils peab läbirääkimisi uue 150 miljoni dollarilise torujuhtme rajamiseks Polotskist, millega sadama läbilaskevõime kasvaks 16 mln tonnilt 45 mln tonnile aastas.
    Samal ajal edendab Leedu oma 8 mln tonnise läbilaskevõimega Butinge terminali projekti, naftatoodete ladustamisel tuleb Ventspilsil konkureerida Riia, Tallinna ja Klaipeda sadamaga ning Soome Porvoo sadam võitleb oma transiidiprojekti teostumise eest. Tulemuseks võib olla olukord, kus ükski sadam ei saavuta transiidimahtu, mis tegevuse tasuvaks teeb.
    Nafta kõrval konkureerivad sadamad ka muude kaupade osas, ehkki kaubavoogude iseloom on erinev.
    Kalleid kaupu veetakse Venemaale «ohutute» sadamate kaudu, nagu Kotka sadam Soomes, kuid toogi pole konkurentsi eest päriselt kaitstud. Nimelt kavandatakse Helsingisse Vuosaarisse uue kaubasadama rajamist maksumusega 3 miljardit Soome marka.
    Odavamate kaupade ja tooraine transiit kulgeb Balti sadamate kaudu, mida peetakse Soome sadamatest vähem usaldusväärseks. Samas on Balti sadamatel eeliseid Peterburi sadama ees, mille maine jätab soovida nii kodu- kui välismaal.
    Sadamate konkurentsivõime sõltub ka ühendusteedest Venemaaga. Eesti vajaks Peterburi suunal teist raudteeliini, maanteetransporti pärsivad viivitused Venemaa piiril.
    Need olud on tihendanud kaubapraamide liiklust. Laevaliin Stockholm--Turu/Helsingi toimetab aastas edasi 200 000 treilerit. Teine tihe liin on Helsingi--Tallinn (70 000 teilerit), järgneb Stockholm--Tallinn (25 000). Lõuna-Rootsist siirdub Taani ja Saksamaale üle 800 000 treileri. Suurenenud on ka reisijatevedu, eelkõige Helsingi--Tallinna liinil (mullu 5 mln reisijat) ning Rootsi ja Poola vahel.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.