Sadamad võistlevad Vene transiidi pärast

1997. aastal Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150--190 miljonile tonnile aastas.

Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljonile tonnile, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20--40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks.

Soojade sõnade varjus Balti koostööperspektiividest käib regiooni sadamate vahel armutu võitlus Venemaa transiidi pärast.

Peakonkurendid on Läti Ventspilsi sadam, mille arvele langeb ligi 15 protsenti Venemaa toornafta ekspordist, ning Venemaa uued sadamaprojektid. Viimaste eesmärk on eelkõige poliitiline -- vähendada sõltuvust Balti riikidest, mis võivad ühel päeval saada nii NATO kui Euroopa Liidu liikmeks.

Majanduslikult on enim põhjendatud vaid üks projekt -- Surgutneftegazi plaan rajada Kiri?i rafineerimistehasest naftajuhe Batareinaja lahte. Kõige vastuolulisem on Primorski sadamaprojekt võimaliku laiendusega Soome Porvoo sadamasse. Transneft toetab Balti naftajuhtmete süsteemi projekti, mis näeb ette 500 km ning 1,5--2 mld dollarit maksva torujuhtme rajamise Kiri?ist Porvoo sadamasse.

Ventspils püüab säilitada oma positsiooni Vene toornafta peamise ekspordikanalina. Mullu moodustasid viis Ventspilsis asuvat transpordi, ümberlaadimise ja ladustamisega tegelevat firmat eesotsas Ventspils Naftaga konsortsiumi nn lääne naftajuhtmete süsteemi edendamiseks.

Ventspils peab läbirääkimisi uue 150 miljoni dollarilise torujuhtme rajamiseks Polotskist, millega sadama läbilaskevõime kasvaks 16 mln tonnilt 45 mln tonnile aastas.

Samal ajal edendab Leedu oma 8 mln tonnise läbilaskevõimega Butinge terminali projekti, naftatoodete ladustamisel tuleb Ventspilsil konkureerida Riia, Tallinna ja Klaipeda sadamaga ning Soome Porvoo sadam võitleb oma transiidiprojekti teostumise eest. Tulemuseks võib olla olukord, kus ükski sadam ei saavuta transiidimahtu, mis tegevuse tasuvaks teeb.

Nafta kõrval konkureerivad sadamad ka muude kaupade osas, ehkki kaubavoogude iseloom on erinev.

Kalleid kaupu veetakse Venemaale «ohutute» sadamate kaudu, nagu Kotka sadam Soomes, kuid toogi pole konkurentsi eest päriselt kaitstud. Nimelt kavandatakse Helsingisse Vuosaarisse uue kaubasadama rajamist maksumusega 3 miljardit Soome marka.

Odavamate kaupade ja tooraine transiit kulgeb Balti sadamate kaudu, mida peetakse Soome sadamatest vähem usaldusväärseks. Samas on Balti sadamatel eeliseid Peterburi sadama ees, mille maine jätab soovida nii kodu- kui välismaal.

Sadamate konkurentsivõime sõltub ka ühendusteedest Venemaaga. Eesti vajaks Peterburi suunal teist raudteeliini, maanteetransporti pärsivad viivitused Venemaa piiril.

Need olud on tihendanud kaubapraamide liiklust. Laevaliin Stockholm--Turu/Helsingi toimetab aastas edasi 200 000 treilerit. Teine tihe liin on Helsingi--Tallinn (70 000 teilerit), järgneb Stockholm--Tallinn (25 000). Lõuna-Rootsist siirdub Taani ja Saksamaale üle 800 000 treileri. Suurenenud on ka reisijatevedu, eelkõige Helsingi--Tallinna liinil (mullu 5 mln reisijat) ning Rootsi ja Poola vahel.

Vt. ka illustratsioon

Autor: ÄP