• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnakontroll appi

    «Sõlmitud on koostöökokkulepe Venemaa majandusliku olukorra stabiliseerimiseks, mis näeb ette hindade külmutamise 1. juunist 31. detsembrini,» teatas uudisteagentuur Interfax.
    Dokumendile kirjutasid alla 53 suurema ettevõtte juhid, sealhulgas Gazprom, Lukoil, Jukos, Surgutneftegaz, Transneft, Vene Ühendatud Energiasüsteemid ja riigiraudtee.
    Allakirjutanute hulgas olid ka suuremate metallurgifirmade, autotööstuse, masinaehituse ja keemiatööstuse ettevõtted.
    Firmad andsid lubaduse, et tõstavad hindu ja tariife maksimaalselt 0,5 protsendi võrra esimese poolaasta tootjahindade inflatsioonitasemest.
    Kokkulepe tagab «normaalse hinnakujunduse» ning «välistab valitsuse mistahes sekkumise,» ütles venemaa esimene asepeaminister Nikolai Aksjonenko allakirjutamise tseremoonial.
    VÜE peadirektor, endine Vene majandusreformide juht Anatoli T?ubais kinnitas samuti, et kokkulepe avaldab Venemaale tervendavat mõju.
    Vene ajakirjandus arvab teisiti.
    «Tööstussektorite vahel on sõlmimisel selgelt vabaturu reegleid rikkuv kokkulepe, et teha head meelt Rahvusvahelisele Valuutafondile, mis väidab end samuti vabaturu ideaale kaitsvat,» kirjutab majandusleht Kommersant artiklis «Sotsialismi vari».
    Lehe sõnul oli kokkulepet vaja selleks, et veenda riigiduumat vastu võtma IMFi laenu saamiseks vajalikke seadusi. Viimaste hulgas on eelnõu bensiinijaamade maksustamise kohta, mille vasakvaadetega duuma võib kinnitada ainult siis, kui tal on garantii hindade stabiilsuse kohta.
    Venemaa peaminister Sergei Stapa?in hoiatas eile, et kui parlament eelnõusid ei kinnita, riskib Venemaa rahvusvahelisel laenuturul paaria staatusega. Muidu võiks IMFi laenuülekanne toimuda juba juulis
    IMFi 4,5 miljardit dollarit aitaks Venemaal tagasimaksmisele kuuluvad laenud tasuda ning hõlbustaks kokkulepete sõlmimist ülejäänud välislaenude pikendamiseks.
    Venemaa loodab tänavu edasi lükata võlakohustusi kokku 8 miljardi dollari väärtuses. Diplomaatiline roll Kosovos laenukoormat kergendada ei aita, toonitas teisipäeval Venemaa suurima võlausaldaja Saksamaa kantsleri nõunik Klaus Gretschmann.
    Täna hakkab Vene riigiduuma IMFi maksupaketti uuesti arutama. Valimiste eel on eelkõige bensiinijaamade maksustamise kava saadikutele väga vastumeelt, kuna kardetakse bensiini hinna tõusu.
    Peaminister loodab selle maksu abil katta poole 8 miljardist rublast, mille võrra Vene valitsus on Rahvusvahelisele Valuutafondile lubanud riigieelarve laekumisi suurendada.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.