Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi majanduskasv teenustest
Peamine kasvumootor on erasektori teenused, kuid kasvasid ka eksporditööstus ja avalik sektor, selgub Rootsi riikliku statistikaameti andmetest.
«Tootmise poolel on teenuste sektoril hea hoog sees,» kommenteeris Eva Christina Horwitz Handelsbankenist.
«Rootsi majanduskasv on kiirem kui eurotsoonis ning sama tendentsi näitavad ka pikema aja peale tehtud prognoosid,» jätkas ta.
Sisemajanduse kogutoodang väljendab kõigi riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtust.
Esimese kvartali tulemuste järgi kasvas tööstustoodang 3 protsenti ning erasektori teenused 4,9 protsenti.
Rootsi sisemjanduse kogutoodangu kasvule on eelkõige kaasa aidanud tugev kodumaine nõudlus, mis kasvas esimeses kvartalis mullusega võrreldes 3,6 protsenti.
Kasvasid ka investeeringud põhivarasse, kokku 7,7 protsenti. Lõviosa sellest moodustasid tööstusettevõtete investeeringud uute seadmete soetamiseks.
Ehitussektoril läheb kehvemini. Elamuehitus kasvas küll 9 protsenti, kuid samas vähenesid investeeringud uude rajatistesse (teed, sillad jne) ning muud ehitusalased investeeringud.
Suure osa tarbimise ning investeeringute kasvust neelab suurenenud import, kuid kuna eksport kasvab endiselt impordist kiiremini, annab väliskaubandus kokkuvõttes sisemajanduse kogutoodangusse positiivse panuse.
«Ma ei näe tegureid, mis kasvu võiksid pidurdada. Aprilli ja maikuu tööturu statistika lubab ennustada tugevat kasvu ka teises kvartalis,» ütles Eva Christina Horwitz.
Rootsi jooksevkonto ülejääk paisus aprillis 3,8 miljardi Rootsi kroonini möödunud aasta sama perioodi 1,1 miljardilt kroonilt.
Esimese kvartali ülejääk oli 13,7 miljardit krooni, võrrelduna 10,2 miljardi kroonise ülejäägiga möödunud aasta samal ajal.
Autor: ÄP
