Logistika areng sõltub koolitusest

Juhtide ja spetsialistide arusaamad logistika tähtsusest ettevõttes ei lange sageli kokku.

Enamik Eesti firmajuhte nõustub väitega, et suureneb logistika osakaal konkurentsis püsimise olulise osana. Probleeme tekitab paljudes firmades see, mida peaks logistika arendamiseks ette võtma -- mis valdkonnad üldse kuuluvad logistika alla, millised probleemid tuleks eelkõige lahendada, kui palju peaks ettevõttes sellele ressursse eraldama jne.

Mitmed ettevõtted pole rahul logistikaalase koolituse praeguse tasemega Eestis.

Teiselt poolt on meie ettevõttel olemas ka oma arengult maailmatasemel kliendid ning seetõttu tuleb meil oma tegutsemises olla väga paindlik, et arvestada kogu klientide skaalaga.

Kahetsusväärselt suur osa kaubandus- ja tööstusettevõtetest ei mõista logistika terviklikkust ega näe oma kohta logistilises väärtusahelas.

Segane on terminoloogia ja logistika all peetakse tihti silmas kaupade transporti. Ei osata ka arvutada logistika tervikkulusid ning tehakse seetõttu valesid tarne-, ladustamis- ja tootmisotsuseid. Logistikasüsteemide väljatöötamiseks eraldatakse liiga vähe ressursse.

Euroopa Liidu standardiseerimisorgan on heaks kiitnud määratluse, mille kohaselt logistika on materjalivoo liikumise korraldamine, planeerimine ja kontroll, mis algab toote kavandamisest, jõuab hankimise kaudu tootmiseni ja lõpeb kauba müügiga lõpptarbijale, rahuldades tema vajadused võimalikult väikeste kulutustega.

Erinevate definitsioonide resümeena võib esitada nn seitsme õ põhimõtte: logistika tagab, et õige kaup on õigele kliendile kättesaadav õigel ajal, õiges koguses, õigel kujul, õiges kohas ja õige hinnaga. Pärast terminoloogias ja põhimõtetes kokku leppimist saab kitsaskohtasid kergemini paigata ja ennast logistikavaldkonnas arendada.