Logistika areng sõltub koolitusest

Artikkel

- Uudised
- Erik Samel
- 15. august 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Logistika areng sõltub koolitusest
Juhtide ja spetsialistide arusaamad logistika tähtsusest ettevõttes ei lange sageli kokku.
Enamik Eesti firmajuhte nõustub väitega, et suureneb logistika osakaal konkurentsis püsimise olulise osana. Probleeme tekitab paljudes firmades see, mida peaks logistika arendamiseks ette võtma -- mis valdkonnad üldse kuuluvad logistika alla, millised probleemid tuleks eelkõige lahendada, kui palju peaks ettevõttes sellele ressursse eraldama jne.
Mitmed ettevõtted pole rahul logistikaalase koolituse praeguse tasemega Eestis.
AS Vipex pole nii suur ettevõte, et oleks vaja eraldi logistikaosakonda. Tööl on üks logistik, kelle vastutusvaldkonda jääb peale logistiliste küsimuste ka teisi töökohustusi.
Käesoleval hetkel on suurim probleem logistilises ketis seotud kauba vedajatega -- nende usaldusväärsus, ajast kinnipidamine jne on enamiku logistiliste probleemide põhjuseks. Seetõttu on tulnud ette ka kaupa vedavate firmade vahetust.
Eestis on praegu küllalt raske leida pädevat koolitusfirmat, kes oskaks käsitleda kõiki logistilisi küsimusi.
Tiheneva konkurentsi tingimustes on logistika osakaal muutumas üha tähtsamaks. Seetõttu tuleb hoolikalt püüda vältida eksimusi selles vallas.
Eestis on praegusel ajal päris raske leida praktilist logistikaalast koolitust. On olemas küll mitmed teoreetilised programmid, aga suhteliselt vähe on võimalik saada erialast koolitust.
Meie ettevõtte töötajad on palju logistikaalaseid teadmisi saanud omanikfirmat külastades.
Kuna kõik lähiriigid on küllalt erinevad, ei saa ühtegi mudelit üks ühele kopeerida. Head logistikaalased lahendused tuleb kohandada Eesti oludele.
Eesti omapäraks on see, et meil on väga erineva tasemega kliendid. Kuni selle aasta aprillini oli suhteliselt suur hulk sularahakliente. Nende arvestuspõhimõtted, raamatupidamine ja arusaamised dokumentidest olid kesisel järjel.
Teiselt poolt on meie ettevõttel olemas ka oma arengult maailmatasemel kliendid ning seetõttu tuleb meil oma tegutsemises olla väga paindlik, et arvestada kogu klientide skaalaga.
Kahetsusväärselt suur osa kaubandus- ja tööstusettevõtetest ei mõista logistika terviklikkust ega näe oma kohta logistilises väärtusahelas.
Segane on terminoloogia ja logistika all peetakse tihti silmas kaupade transporti. Ei osata ka arvutada logistika tervikkulusid ning tehakse seetõttu valesid tarne-, ladustamis- ja tootmisotsuseid. Logistikasüsteemide väljatöötamiseks eraldatakse liiga vähe ressursse.
Euroopa Liidu standardiseerimisorgan on heaks kiitnud määratluse, mille kohaselt logistika on materjalivoo liikumise korraldamine, planeerimine ja kontroll, mis algab toote kavandamisest, jõuab hankimise kaudu tootmiseni ja lõpeb kauba müügiga lõpptarbijale, rahuldades tema vajadused võimalikult väikeste kulutustega.
Erinevate definitsioonide resümeena võib esitada nn seitsme õ põhimõtte: logistika tagab, et õige kaup on õigele kliendile kättesaadav õigel ajal, õiges koguses, õigel kujul, õiges kohas ja õige hinnaga. Pärast terminoloogias ja põhimõtetes kokku leppimist saab kitsaskohtasid kergemini paigata ja ennast logistikavaldkonnas arendada.
Hetkel kuum