Ambitsioonikas internetiäri

Total Peripheralsi pakkumine oleks peaaegu kõigile Eesti elanikele taskukohane, aga pole veel teada, millal see mobiiltelefoni hinna, 32MB mälumahu ja ainult 15tollise monitoriga, kuid päris korralik töö- ja meelelahutusvahend siia jõuab. Hetkel võivad odava arvutiga seotud mõnusid nautida vaid USA, Kanada ja Mehhiko elanikud.

Praegu on Eestis Interneti kasutajaid eri hinnangutel 130 000--180 000 inimest.

Viimase kuu jooksul on infotehnoloogia- ja andmesidefirmad Internetile ja arvutitele suhteliselt palju reklaami teinud. Eesti Telefon jagab tasuta Internetti koolilastele ja Eesti Päevalehe tellijatele, MicroLink meelitab Online'iga pikaajalist lepingut sõlmima, pakkudes kaasa «tasuta» arvutit.

«Tegelikult ei ole ka taolise komplekslõuna korral magustoit tasuta -- tegu on ikkagi hoolika majandusliku arvestusega ja kliendi kinnistamisega,» sõnab Eesti ühe suurema internetiühendust pakkuva firma, EuNeti kaubamärgi kasutava ASi Data Telecom juhatuse esimees Neeme Takis. «Kui klient on kinnistatud, võib teenuse kvaliteet ka langeda, kuid klient ei saa lahkuda parema hinna ja kvaliteedi suhtega konkurendi juurde.»

Takise väitel internetiühenduse puhul klientide arvu kiire kasvuga kvaliteet paratamatult langeb. Kuni uute investeeringuteni kvaliteedi taastamiseks.

«Taoline turundusvõte, kui seotakse omavahel kaup ja teenus, kusjuures üks neist on odavam kui tavaliselt või hoopis tasuta, on Eestis veel vähe levinud,» ütleb Takis. «Kuna aga Q GSM ja MikroLink on asja käima lükanud, siis võib ennustada ka Eestis sellistele võtetele endisest suuremat levikut, eriti eraklientuuri osas.»

Balti riikide suurima arvutifirma ASi MicroLink juhatuse esimehe Allan Martinsoni väitel pole arvutid Eestis kallimad ega odavamad kui mujal. «USAs on vist veidi odavamad, aga Ameerikast oleme kolm-neli aastat maas.»

Maailma ühe suurema virtuaalpoe Amazon.com Inc-i 1998. aasta läbimüük oli 8,8 miljardit krooni. USA virtuaalkaubanduse käive suurenes aastatel 1996--1998 28 korda 233 mld kroonini. 2002. aastaks prognoositakse aastakäibe ligi 18kordset kasvu 4362 miljardi kroonini. Maailma internetikaubanduses tuleb aastas iga arvutikasutaja kohta üle 3000 krooni käivet.

Suured käibe- ja kasumiprognoosid kergitavad juba teist aastat Wall Streetil kõigi internetiaktsiate hindu. Sama pole märgata Eestis, mis on Interneti kasutajate arvult elaniku kohta maailmas arenenud riikidega samal tasemel.

Martinsoni hinnangul kulutavad Eesti elanikud praegugi palju elektroonilistes kaubamajades, kuid mitte Eesti omades. «Internetiväravaid ja -poode võib palju teha, aga kõik nad ellu ei jää,» lausub ta. « Eduka internetipoe eeldus on mugav kauplemissüsteem, püsima jäävad kaks-kolm suuremat ja tugevamat, nagu tavalised kaubamajadki.»

Üks korralik internetikaubamaja maksab MicroLinki juhi sõnul umbes 15 miljonit krooni. «Eestis on praegu vähe firmasid, kes võivad nii suuri investeeringuid teha,» nendib ta.

Raamatukoi internetipood www.raamatukoi.ee avas eelmisel nädalal muusikakeskuse, kust leiab ligi 4000 nimetust helikandjaid ja videokassette. Praegu on see Eesti suurim muusikapood Internetis.

Möödunud aasta detsembris käivitatud Raamatukoi tegeles kuni eelmise nädalani ainult raamatute müügiga. Internetipood müüb umbes paarsada raamatut kuus ja kuukäive on 10 000--12 000 krooni. «See on hea näitaja, et müük on stabiilne olnud,» ütleb Raamatukoi kaubamärgi omaniku OÜ Kuutõrvaja juhatuse esimees Margo Matsina. «Tavaliselt müüakse suvel vähe raamatuid.» Tänaseks katab poe raamatuvalik enamiku Eesti kirjastuste toodangust ning pakkuda on ligi 2500 väljaannet.

«Eestlaste huvi internetikaubanduse vastu kasvab pidevalt, kuid selle eripära ja eeliste teadvustamiseks ning ostujulguse tekitamiseks on vaja veel vaeva näha,» räägib Matsina. «Suurim probleem ongi ostujulguse tekitamine ja usalduse võitmine, peab inimestele selgeks tegema, et see on turvaline.»

Matsina sõnul peaks internetikaubandus eriti huvipakkuv olema suurtest keskustest kaugel ja välismaal elavatele inimestele. «Interneti kasutajaid on sama palju kui Tartu linnas elanikke, käibed internetikaubanduses on aga palju tagasihoidlikumad kui Tartu poodides,» tõdeb Matsina.

Paari kuu pärast saab Raamatukois ka krediitkaardiga maksta. «Kui teeme selle ära, siis on mõtet ka ingliskeelne muusikalehekülg teha,» lausub Matsina.

Sammu rahvusvahelise internetikaubanduse poole on teinud Läänemere riikide suurim e-kaubamaja Index.Net, kes pakub nüüd oma kaupa ka soomekeelsel leheküljel.

Augusti üks võtmesõnu oli internetivärav ehk portal, mille eduka tegutsemise pant on reklaami müük. MicroLink avas Lätis uudiseid edastava internetivärava Online.lv, kelle vanem õde Online.ee tegutseb Eestis päris edukalt juba viis kuud.

Ka 1998/1999. majandusaasta 40 miljoni kroonise kahjumiga lõpetanud Pennu Computer Technology Group (PCTG) on otsustanud, et ainult arvutite tootmise ja müügiga ei üllata enam Eestis kedagi, ei löö läbi ega teeni korralikult raha. Sellepärast liitus Pennu digitaalmeediafirmaga XXL.EE, muutis nime ja nüüd haldab MicroLinki Online.ee'ga analoogset internetiväravat xxl.ee.

«Meie külastatavus küünib võrdsele tasemele teiste Eesti portalitega võrreldes, kuid eesmärk on saavutada kindel liidripositsioon,» sõnab XXL.EE arendusjuht Priit Vaikmaa. «Seni oleme suutnud püsida konkurentsivõimelistena ilma investeeringuteta, kuid seoses PCTG ja XXLi ühinemisega pääseme ligi kapitalile, mis annab meile uusi võimalusi, mille abil me suudame peatselt pakkuda eestlastele parimat ja suurimat internetiväravat.»

Vaikmaa tunnistab aga, et XXLi reklaamitulud ei ole seni olnud rahuldavad.

«Ennustame, et 2000. aastal võtab XXL.EE internetivärav 25--40 protsenti kogu Eesti internetireklaami käibest,» on Vaikmaa siiski optimistlik. «Spetsialistid on teinud erinevaid ennustusi järgmise aasta Eesti internetireklaami mahtude kohta ja levinuim arvamus on, et mahuks saab isegi natuke rohkem kui 10 miljonit.»