• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kultuur ja raha

    Riigieelarve koostamise kavadessse on tõmma-tud valdkonnad, mis soovivad olla vabad parteipoliitilistest vaidlustest. Löögi alla on sattunud Kultuurkapital, Teadusfond jt eelarvelised sihtasutused. Rahandusministeeriumi altarile tuuakse kõik, mis vähegi aitab katta reformiga tekkivat auku, ja praegu üritatakse tõestada, et need asutused pole efektiivsed.
    90. aastate alguses lõi Isamaa valitsus fonde ning eraldas sotsiaal- ja ravikindlustuse riigieelarvest ühiskonna detsentraliseerimise eesmärgil. Sellega üritati muuta ühiskonna struktuuri ja mõtlemisviisi. Riigieelarve detsentraliseerimisega lõhuti vanad jäigad alluvussuhted ja imiteeriti sajandeid erakapitalil toimivat ühiskonna mudelit. Praegune suund on taastsentraliseerimisele.
    Eelarvelised sihtastused toetavad teatud mõttes kodanikualgatusel põhinevat kolmandat sektorit. Ideed tekivad üksikisikutel ja finantsjõu saavad nad fondide ja sihtasutuste kaudu. Meil on võimalik valida kahe kolmanda sektori mudeli, ameerika eraalgatusel põhineva ja põhjamaade riigi osalise toetusega süsteemi vahel.
    Ühiskonna seisukohalt pole eelarve tsentraliseerimine parem ega halvem kui eelarve detsentraliseerimine. Majanduses eristatakse riigi sekkuvat ja reeglitel põhinevat käitumismudelit. Eelarve tsentraliseerimine suurendab riigi suva järgi käitumist. Asutuste ja valdkondade tulude sidumine teatud proportsioonis eelarvega, nt teaduskulutuste hoidmine 2% eelarvest, suurendab reeglitel põhinevat käitumist.
    Seda printsiipi laiendades võiks kõik eelarvekulud siduda protsendina laekumiste külge. Siis pole eelarve tasakaaluga muret ja eelarve menetlemise protsessi üldse vaja. Võiks laiali saata rahandusministeeriumi, piisaks maksuametist ja riigikassast. Tõsi, pimesoolelõikust tuleks meil oodata maksude laekumiseni ja rist haual sümboliseeriks ideaalset eelarvetasakaalu.
    Kultuurkapitali kriitika on üks osa toimuvast protsessist -- ses vaidluses tahetakse eelkõige vähendada jaotatavat summat. Seda on võimalik teha vaid rahastamise printsiipi muutes. Kultuurkapital saab nii tubaka- kui alkoholiaktsiisist 3,5% ja 30% hasartmängumaksust. Ära soovitakse võtta alkoholiaktsiis --ca 45% Kultuurkapitali tuludest.
    Kultuurkapital ei ole puhas näide sihtasutuse tööst -- ta töötab seaduse alusel ning omab põhikapitali. Seadus tagab kultuurile väga olulise päevapoliitilise sõltumatuse ja stabiilsuse.
    Seaduse alusel tegutsevad ka näiteks Eesti Pank, Tartu Ülikool ja Rahvusraamatukogu. Ülikooli puhul ei nõuta eelkõige väikseid kulusid, vaid kvaliteetset haridust ja teadust. Keskpanga puhul ei tule kellelegi pähe nõuda eelkõige rahapaigutamise finantsefektiivsust, vaba raha kulub raha- ja pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Kultuurkapital kasutab oma rahalist ressurssi kultuuri toetamiseks, seetõttu on põhikapitali kasvatamine või suure investeeringutulususe saavutamine oluline, kuid teisejärguline ülesanne.
    Kultuurkapitali tegevuse kuluefektiivsust iseloomustab riigieelarve raha kasutamine. Kultuurkapital on nelja ja poole aasta jooksul riigilt saanud 276 ja sihtfinantseerimisega välja jaganud 248 miljonit krooni. Moodustatud on 20miljoniline põhikapital, mille võib realiseerida ja riigile tagasi anda.
    Seega on Kultuurkapital kulutanud põhieesmärgi täitmiseks kokku 8 miljonit (2,9% riigilt saadud rahast), keskmiselt 1,78 miljonit aastas. 133 eksperti vaatavad aastas läbi üle 8000 taotluse, sõlmivad ligi 5000 lepingut ja jälgivad rahaeralduste kasutamise sihipärasust. Ekspertgrupid tegutsevad ka kõikides maakondades. Kas riik saaks sama rahaga või veel odavamalt teostada raha jagamist ekspertide süsteemis?
    Kultuurkapitali finantseesmärk on rahaeraldusteks vajaliku likviidsuse tagamine ja kapitalikasv. Kultuurkapital teenis 1995. aastal investeeringutelt puhastulu 1,3 miljonit, aastatulusus 26%, 1996 vastavalt 3,1 ja 20,7%, 1997 -- 1,5 ja 7,6%. 1998. aastal lõpetasime kahjumiga nagu enamik finantsasutusi. 12 kuu investeeringute tootlus juuni lõpu seisuga oli Kultuurkapitalil 2, Balti Kasvufondil -22, Hansa Venemaa Kasvufondil -30, Optiva Kasvufondil -8,81. Seaduses fikseeritud investeeringupiirangute tõttu ei saa Kultuurkapitali kahjum olla väga suur, kuid ka kasum on seetõttu piiratud.
    Autor: Avo Viiol
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.