Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist kaitsekoera valida?

    Kellel on hirm juhutülitaja, tänaval raha küsima tuleva kaaskodaniku ees, võib hea kaitsja leida koeras.
    Eramaja omanik võib pidada ka kaht koera: üht, kellega metsas jalutamas käia ja kes toas valvab, ja teist, kes õues ketis olles lärmab iga krõpsu peale. Väljas haukuv koer muudab ka tubase looma erksamaks. Karuteene võib osutada akende hea heliisolatsioon: olen kuulnud juhuseid, et inimene on koeraga kodus ja aiast varastatakse midagi ära. Oma osa mängib ka koera mugavus: nad võivad laisaks minna.
    Kaitsekoera ei valita nagu lemmiklooma. Lähtuda tuleb esmalt sellest, kus koer elama ja töötama hakkab -- nii selgub koera suurus ja karva pikkus. Kui koera peetakse korteris, soovitan lühemakarvalist valvekoera. Õues peab valvama aga pikakarvaline, sest muidu ei saa ta Eesti külmas talves hakkama.
    Teisena tuleb arvestada koera koolitamisele kuluvat aega. Osa koeri on lihtsamini koolitatavad kui teised, nad on aretatudki teenistuskoeraks. Eestis tavalisematest koertest võiks valida saksa lambakoera, rotveileri, dobermanni ja bokseri vahel.
    Ületada tuleb soov näha kaitsekoerana suurt, tugevat, suurte hammaste ja kikkis kõrvadega looma. Väga hea töökoer, mis Eestis levinud pole, on Belgia lambakoer. Teda kasutatakse mitmel pool politseikoerana.
    Tõupaberitega koerte kutsikad maksavad praegu 3000 kroonist ülespoole. Teinekord saab ka paberiteta kutsikast hea koera. Siiski tasub koer osta tõsiste koerakasvatajate käest. Nii on tagatud, et koer on psüühiliselt ja füüsiliselt terve.
    Neil, kes tahavad koeras näha igapäevast kaitsjat, on lihtsaim võimalus omada saksa lambakoera. Ta on kõige peresõbralikum ja sotsiaalsem. Ühtlasi ta ka õpib kõige kiiremini. Järgmisena nimetaksin dobermanne, seejärel bokserit ja rotveilerit.
    Koera treenimist tuleb alustada sellest, et valida, mida koer tegema ja kellega kokku puutuma peab. Aiavalveks võib sobida iga tõugu koer. Kõige paremad on kaukaaslased, aga ka segaverelised suurt kasvu koerad oskavad valvata. Valdavalt pole ketikoerad sotsiaalsed, olen näinud vaid üksikuid ketikoeri, kellega käiakse metsa all jalutamas.
    Paljud kaitsekoerte treenerid ei nõustu Eestimaal üldlevinud arvamusega, et õige valvekoer on tige. Enamasti on tige koer lihtsalt närviline loom, kes ründabki möödajooksjaid ja jalgrattureid.
    Tigeda koera koolitus võtab kõige rohkem kolm-neli tundi. Metoodika on lihtne: loom aetakse nurka ja seal hakkab iga koer hambaid näitama. Mina olen sellise sooviga inimesed minema saatnud.
    Kaitsekoolitus toimub koera enesekindluse toetamise teel. Algul rünnatakse teda nõrgalt, lastakse võitjana välja tulla. Iga järgneva treeninguga rünnaku intensiivsus tõuseb. Nii ei näe koer enam igas asjas rünnet, muutub julgemaks.
    Kaitsekoera koolitusega tuleb alustada võimalikult vara ja igal juhul peab sellele lisanduma kuulekuskoolitus. Käsklused «istu!» ja «lama!» võivad koera saata juba esimestest kuudest. 3-4kuuselt võib alustada kaitsekoolitust, aga väiksema koormusega.
    Tihti tehakse siin viga. Kuna sõnakuulelikkuse koolitus on küllalt tuim, aga kaitsekoolitus impulsiivne, põnev, kõigile meeldiv, kaldutakse esimene kõrvale heitma. Selle vältimiseks on kaitsekoolitajad ehk nn varrukamehed seadnud piiri, et ei võta koera treeningule enne, kui sõnakuulelikkus selge.
    Koera julgeks treenimine võtab korra nädalas, enamasti kolm korda kuus treenides vähemalt aasta. Kui koeraomanik tahab selle tee läbi käia, leiab koera jaoks aasta, saab ta hästi käituva koera, keda ta tunneb ja usaldab.
    Kuna kaitsekoolituse varustus on küllalt kallis, võib aastane treeningtsükkel maksta 1000 krooni ringis. Konsulteerida tasub kennelliiduga.
    Treeningu kuldreegel on: suur koer on nagu relv, seda peab oskama kontrollida. Osa inimesi laseb kaitsekoera enda jaoks koolitada. Siit võib tekkida probleem, et omanik ei tea, mismoodi koeraga käituda. Sealt omakorda tulenevad halvad ootamatused.
    Autor: Aivo Oblikas
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.