Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oodatakse uut tõusu

    Eesti Panga eile avaldatud II kvartali maksebilanss ja statistikaameti esialgne hinnang sama perioodi majanduskasvule on positiivsed signaalid ning ma usun, et nüüd asume tõesti uue majandusliku tõusu perioodi alguses, ütles peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid. Kui järgmistel kuudel kasvab tööstustoodang 4-5% võrreldes eelmise aasta samade näitajatega, võime aasta lõpetada 0-kasvuga või isegi kerges plussis, lisas ta.
    Maksebilansi välisinvesteeringute maht näitab, et välisinvestorid on Eesti suhtes jätkuvalt positiivselt meelestatud, lausus Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. Tema sõnul on rõõmustav pikaajaliste investeeringute suur osakaal bilansis.
    Kapitali ja finantskonto kaudu oli raha sissevool Eesti Panga andmetel taas intensiivne, moodustades II kvartalis 2 mld krooni. Otseinvesteeringutena tuli Eestisse 1,2 mld krooni. Välisinvestorid paigutasid II kvartalis Eestisse 1,4 mld krooni, sellest neljandiku aktsia- või osakapitalina.
    Lauri sõnul on üllatav tulude bilansi viimase aasta suurim,732 mln krooni suurune negatiivne saldo. Kuna tegemist on põhiliselt dividendide ning jaotamata kasumiga, annab see tunnistust sellest, et Eestisse investeerimine on tulus, mis omakorda peaks investeeringuid soodustama, märkis Lauri.
    Teenustebilansi ülejääk oli Eesti Panga andmetel 2,4 mld krooni ja see kattis 80% väliskaubandusbilansi defitsiidist. Teenuste eksport jõudis II kvartalis mullu sama perioodiga ligilähedasele tasemele. Ekspordi mahu taastumisele avaldas suurimat mõju reisiteenustest saadud tulu suurenemine.
    IMFi endine esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas on varem öelnud, et erastamise lõpp teravdab jooksevkonto defitsiidi probleemi Eestis, sest viimastel aastatel on jooksevkonto puudujääki katnud erastamisest tulnud välismaiste otseinvesteeringute sissevool.
    Lauri märkis, et II kvartali tulemus näitab, et välisinvestorid usaldavad Eestit ja paigutavad raha siia ka siis, kui suuri erastamisi ei toimu.
    Praegu on majandus depressioonis ja tarbimine vähenenud, rääkis Lauri. III kvartalis jääb tulemus tõenäoliselt samasuguseks, kuid IV kvartalis on oodata jooksevkonto puudujäägi mõningast kasvu, prognoosis Lauri. Turism IV kvartalis tõenäoliselt väheneb ning kuna majandus näitab elavnemise märke, on oodata ka tarbimise suurenemist, lisas Lauri.
    «Trend on jätkuvalt jooksevkonto defitsiidi vähenemisele ja ma arvan, et ei tule enam selliseid aegu, kus defitsiit ulatuks üle 10% SKTst,» ütles Lauri.
    Majandusnõunik Kersti Kaljulaid lisas, et valitsusele on oluline, et Eestit ei tabaks järgmisel aastal uus eelarvepoliitika kriis, mis võiks muu hulgas mõjuda uuesti negatiivselt ka jooksevkontole.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.