Oodatakse uut tõusu
Eesti Panga eile avaldatud II kvartali maksebilanss ja statistikaameti esialgne hinnang sama perioodi majanduskasvule on positiivsed signaalid ning ma usun, et nüüd asume tõesti uue majandusliku tõusu perioodi alguses, ütles peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid. Kui järgmistel kuudel kasvab tööstustoodang 4-5% võrreldes eelmise aasta samade näitajatega, võime aasta lõpetada 0-kasvuga või isegi kerges plussis, lisas ta.
Maksebilansi välisinvesteeringute maht näitab, et välisinvestorid on Eesti suhtes jätkuvalt positiivselt meelestatud, lausus Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. Tema sõnul on rõõmustav pikaajaliste investeeringute suur osakaal bilansis.
Kapitali ja finantskonto kaudu oli raha sissevool Eesti Panga andmetel taas intensiivne, moodustades II kvartalis 2 mld krooni. Otseinvesteeringutena tuli Eestisse 1,2 mld krooni. Välisinvestorid paigutasid II kvartalis Eestisse 1,4 mld krooni, sellest neljandiku aktsia- või osakapitalina.
Lauri sõnul on üllatav tulude bilansi viimase aasta suurim,732 mln krooni suurune negatiivne saldo. Kuna tegemist on põhiliselt dividendide ning jaotamata kasumiga, annab see tunnistust sellest, et Eestisse investeerimine on tulus, mis omakorda peaks investeeringuid soodustama, märkis Lauri.
Teenustebilansi ülejääk oli Eesti Panga andmetel 2,4 mld krooni ja see kattis 80% väliskaubandusbilansi defitsiidist. Teenuste eksport jõudis II kvartalis mullu sama perioodiga ligilähedasele tasemele. Ekspordi mahu taastumisele avaldas suurimat mõju reisiteenustest saadud tulu suurenemine.
IMFi endine esindaja Eestis ja Lätis Dimitri Demekas on varem öelnud, et erastamise lõpp teravdab jooksevkonto defitsiidi probleemi Eestis, sest viimastel aastatel on jooksevkonto puudujääki katnud erastamisest tulnud välismaiste otseinvesteeringute sissevool.
Lauri märkis, et II kvartali tulemus näitab, et välisinvestorid usaldavad Eestit ja paigutavad raha siia ka siis, kui suuri erastamisi ei toimu.
Praegu on majandus depressioonis ja tarbimine vähenenud, rääkis Lauri. III kvartalis jääb tulemus tõenäoliselt samasuguseks, kuid IV kvartalis on oodata jooksevkonto puudujäägi mõningast kasvu, prognoosis Lauri. Turism IV kvartalis tõenäoliselt väheneb ning kuna majandus näitab elavnemise märke, on oodata ka tarbimise suurenemist, lisas Lauri.
«Trend on jätkuvalt jooksevkonto defitsiidi vähenemisele ja ma arvan, et ei tule enam selliseid aegu, kus defitsiit ulatuks üle 10% SKTst,» ütles Lauri.
Majandusnõunik Kersti Kaljulaid lisas, et valitsusele on oluline, et Eestit ei tabaks järgmisel aastal uus eelarvepoliitika kriis, mis võiks muu hulgas mõjuda uuesti negatiivselt ka jooksevkontole.