Turg on muutuste ootel

Viimastel aastatel on kõigile kaasaja nõuetele vastavate büroopindade hulk Tallinnas mitmekordistunud. Kokku on lisandunud uut A-kvaliteediklassi büroopinda viimase paari aasta jooksul ca 70 000 m² ja vähemalt teist sama palju B-kvaliteediklassi pindu.

Turunõudlus uute rendipindade suhtes on olnud viimastel aastatel 20 000--22 000 m² ning see on ligikaudu kolmandiku võrra vähem, kui uusi pindu lisandub. Käesoleval ajal on büroopindade vakantsus kesklinna piirkonnas erinevatel hinnangutel suurusjärgus 18--22%.

Lähiaastatel on antud turusektoris oodata edasist nõudlust ületavat pakkumist. Põhiliselt lisanduvad uued büroopinnad tulevases Tallinna keskuses Viru Väljakul ja Rotermanni kvartalis ning planeeritaval sadamaalal. Sinna kavandatud büroo-ärihoonete ehitusmahud kokku on oluliselt suuremad kui seni rajatud uutel hoonetel. Kuna asukoht on väga atraktiivne ning kujuneb välja uus modernne ja avar linnakeskkond, siis on tõenäoline, et leidub investoreid, kes on valmis kõigist riskidest hoolimata seal ehitustegevust alustama.

Kasvab logistika roll büroopindade valikul ning see suurendab südalinna pindade vakantsust veelgi. Kuna kesklinn on üleasustatud, siis lahkuvad paljud firmad südalinnast selle lähiümbrusesse. Protsess algas vanalinnast lahkumisega 90ndate keskel ning jätkub praegu mitmes kesklinna piirkonnas. Lähemal ajal lõppeb paljude esimeses laines renoveeritud büroohoonete rendilepingute tähtaeg ning seal paiknevad firmad on teelahkmel.

Peamiselt jäävad kesklinna pangad ja klienditeenindusega seotud firmad, infotehnoloogiafirmad liiguvad äärelinna. Edukas kesklinnavälise büroohoone projekt oli Estconde hoone Pärnu maanteel ning sarnaseid projekte on võimalik realiseerida veelgi. Eelduseks on tuntud ja ligipääsetav asukoht ning tasuta parkimise võimalus. Firmade hajusa paiknemise miinuseks on samas veelgi tihenev kesklinna läbiv autoliiklus.

Sageli ei arvestata infotehnoloogia arengust tuleneva mõjuga büroopindade nõudlusele. Suuremad firmad (sh pangad) vajavad järjest vähem tehnilist tööjõudu, samuti võib klienditeenindusega hõivamata tööjõud paikneda südalinnast väljas. Ei ole kerge prognoosida, millised mõõtmed protsess lähiaastatel võtab, kuid ettevaatlikuks peaks see siiski tegema.

Eelnevast tulenevalt muutub üha raskemaks paljudesse olemasolevatesse büroohoonetesse rentnike leidmine, seda hoolimata majandusolude paranemisest tulenevast nõudluse kasvust. Seetõttu ei saa kuidagi prognoosida lähiajal toimuvat rendihindade tõusu, pigem võivad keskmised rendimäärad veel mõnevõrra langeda.

Autor: Eero Olander