Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tollimaksudel valitsuse heakskiit
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul annab tollitariifide kehtestamine meile paremad positsioonid Euroopa Liiduga läbirääkimistel väliskaubanduse osas.
Pärast kaitsetollide kehtestamist vähendab euroliit oma ekspordi subsideerimist ja meie piima- ja kalatööstused, kellel on vastavad sertifikaadid, saavad võimaluse müüa senisest rohkem kaupa Euroopa Liidu riikidesse.
Opositsioonipoliitikud on kritiseerinud tollimaksuseaduses kehtestatud tollilagesid, mis nende väitel on tarbetult madalad ega oma seetõttu erilist turgu reguleerivat mõju.
«Selge on see, et Eestile oleks vaja kõrgemaid tollilagesid ja mitte ainult kolmandate riikide suhtes,» ütles Padar. «Paraku oleme nii kokku leppinud WTO-ga. Kindlasti on ka neil tariifidel oma mõju turule.»
Ekspõllumajandusminister Andres Variku hinnangul on pigem tegemist poliitilise zhestiga, sest majanduslikku mõju see seadus taoliste tollilagedega ei avalda. «See on pakasuhha!» ütles Varik. «Soov mitte reguleerida, vaid zhestikuleerida.»
Variku väitel peaks tollitariifide kehtestamisel loodama ka toote päritolumaa määramise reeglistik, sest vastasel korral on võimalik kolmandast riigist pärit kaup tollilaos muuta hoopis muust riigist pärit kaubaks.
Variku sõnul peavad Eestil olema Euroopa Liiduga samasugused tollimäärad. «Seal on tegemist 100--120protsendiliste tollilagedega,» märkis ekspõllumajandusminister.
Kolmandad riigid on riigid, mis ei kuulu Euroopa Liitu ega ole Eestiga sõlminud vabakaubanduslepingut. Need on näiteks Kanada, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Uus-Meremaa ja Austraalia.