Tere tulemast ÜhisHansaPanka

Ühel päikesepaistelisel septembrikuu päeval aastal 2002 lähete pangakontorisse (ühte neist vähestest, mis veel alles on jäänud) ja avastate üllatusega, et pangasildil ilutseb teile tuntud panganime asemel ÜhisHansaPank. Panga uuel logol on Hansapanga täispurjes laevale lastiks prahitud Ühispanga stiliseeritud hobuseraud. Pangakontoris helendavale ekraanile ilmuvalt tellerilt infot pärides selgub, et Hansapank ja Ühispank on ühendanud kontoritevõrgud.

Kirjeldatud tulevikufiktsioon ei pruugigi jääda ainult fiktsiooniks. Stsenaarium, kus lähema paari-kolme aasta jooksul Eestis alles jäänud «kaks kanget» -- Hansapank ja Ühispank -- ühendavad eraklientide teenindusvõrgud, on vähemalt väärt spekuleerimist.

Pank teenib kasumit eelkõige ettevõtetest klientide arvel. Nii on see Saksamaal, kus suurim ja kolmas -- Deutsche Bank ja Dresdner Bank -- ühendavad madala rentaablusega jaepanganduse, nii on see ka Eestis. Pangale on klientide sordijaotusel üks olulisemaid kriteeriume: mida suurem, seda parem. Kas klient liigutab panga kaudu kahe- või kuuekohalisi rahanumbreid, kulud kliendi kohta on panga jaoks laias laastus samad.

Vahe tuleb välja tulude poolel ehk kui palju teenib pank näiteks miljoni ja kui palju 100 miljoni krooni välja laenamisest. Kui arvestada 100miljonilise laenu saajale juurde pakutavad tooted -- arvelduskrediit, väärtpaberiportfelli haldus, valuutatehingud ja paljud teised keerulisemate nimedega tooted, pole kahtlust, kumb klient on pangale kasulikum.

Viimasel paaril aastakümnel on piirid maailmamajanduses kadumas ja rahal lööb üha tuntavamalt välja omadus liikuda sinna, kus teenitakse kõrgemaid kasumeid. Raha liikumisreeglid kehtivad ka Eestis: kui viimasel paaril aastal on eraisikute osakaal pankade hoiustes kasvanud umbes kolmandikult ligi 45 protsendile, siis eraisikutele antud laenude osa laenuportfellis on jäänud stabiilselt umbes viiendiku piirimaile. Seega kasutavad pangad eraisikute raha kasumlikumalt ettevõtetele laenamiseks ja on seda trendi jätkuvalt süvendamas.

Kulukate eraisikust klientide halduse ühendamine pankade vahel muutub seda aktuaalsemaks, et välispankade Eesti invasiooni mõju on juba tuntav. Füüsiliselt on kohal MeritaNordbanken, pisut kaudsemalt ka Kiel LB, Swedbank ja SEB. Virtuaalis ehk juhtmete kaudu on Eestis kohal ka paljud muud välispangad. Enam pole harukordne sündmus, kui ettevõte võtab laenu otse välispangast, üha sagedamini kasutavad firmad investeerimiseks ka välisomanike krediiti.

Kokkuvõttes läheb Eesti pankade toidulaualt kaduma mõnigi magus suutäis. Tühi kõht sunnib nii Hansa- kui ka Ühispanka tegevusharude efektiivsust kriitiliselt üle vaatama. Kulude kokkuhoiu võimaluste otsimist alustatakse traditsiooniliselt ikka kohast, kus tulude-kulude vahe on väiksem või suisa negatiivne, antud juhul eraklientide teenindamisest.

Tõsi, nii Hansa- kui ka Ühispank on juba alustanud jaepanganduse renoveerimist. Esimese n-ö kaubamärgiks remonditöödes on saanud internetipank ning teine proovib kulutusi vähendada mustade kastidega kaubanduskeskustes ehk U-Pangaga. Kuid kardan, et senised muutused pole paari aasta perspektiivis piisavalt radikaalsed ja pankade kasumimarginaalid võivad jääda omanikele liiga väikesteks. Pealegi vajutab jõulise pitseri pankade arenguprotsessile Eesti liikumine ELi ja euro poole: mida lähemale jõuame, seda tugevamaks muutub konkurents ja vajadus efektiivsust tõsta.

Tulud suureks, kulud väikseks -- on efektiivsuse lihtne valem. Hansa- ja Ühispanga jaepanganduse ühendamine aitaks pankadel vähemalt valemi teist poolt ellu rakendada. Ning et seni on Eestis kõik protsessid toimunud kiiremini, kui keegi on julgenud prognoosida, siis võib-olla ilmub naeratav teller ÜhisHansaPanga kontori ekraanile teie küsimustele vastama varem, kui oodata oskasite.