Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank võib Tallinna linna kontsernikontost ilma jääda

    Linn kuulutab konkursi välja lähiajal, sellel võib osaleda ka Ühispank, ütles abilinnapea Heigo Kaldra eile.
    Tallinn soovib Kaldra sõnul uue konkursi tulemusel leida linna rahaliste vahendite kasulikku ja läbipaistvat paigutamist.
    Tallinn avas kontsernikonto Ühispangas kaks ja pool aastat tagasi, tingimusi on vahepealsel ajal muudetud minimaalselt, selgitas Kaldra.
    Kui mõni teine pank pakub väljakuulutataval konkursil Ühispangast paremaid tingimusi, siis paigutab Tallinn linn ligi 2,5 miljardi kroonise aastakäibega kontsernikonto sinna.
    Samuti peab Tallinna raha olema Kaldra hinnangul jagatud mitme panga vahel, kuigi kontsernikontot haldab vaid üks pank. See välistab riskid -- ka raha hoiustamisel kehtib tema sõnul põhimõte, et kõiki mune ei panda ühte korvi.
    «Ma ei pea õigeks senist praktikat, kus linn arveldab ainult ühe kontsernikonto kaudu,» ütles Kaldra.
    Tallinna linna suurune organisatsioon peaks Kaldra sõnul hajutama oma riske mitme panga kaudu arveldades.
    Kui palju raha konkreetselt ühele või teisele kontole kantaks, sõltub vajadusest ja erinevate pankade tingimustest, rääkis Kaldra.
    Lisaks vajadusele seoses 2000. aasta eelarve koostamisega üle vaadata senine praktika linna rahaliste vahendite hoidmisel, on pealinnal tekkinud Ühispangaga tõrked suhtlustasandil.
    Kuna Tallinn on Ühispanga suuraktsionär, siis peaks pangapoolne suhtlus linnaga olema tihedam, märkis abilinnapea.
    Pank võiks Kaldra sõnul pidevalt linna informeerida oma arengukavadest, nii panga enda tegevusest kui rahaturu arengusuundadest.
    Kui linn soovib laenu võtta, peaks ka kodupank tegema linnale oma pakkumise, kuid Ühispank seda ei teinud, tähendas abilinnapea.
    Samuti peaks Ühispanga nõukogus Kaldra hinnangul olema linna esindaja, mis aitaks ära hoida võimalikku infoliikumise pidurdumist.
    Praegu Tallinna esindajat Ühispanga nõukogus ei ole, varem esindas pealinna nõukogus endine linnapea Robert Lepikson, kes on väidetavalt ka eraisikuna Ühispanga suuremaid aktsionäre.
    Tallinn hoiab rohkem kui 2 miljardi kroonise käibega kontsernikontot Ühispangas alates 1997. aasta aprillist. Pealinn kuulub ise sama panga kümne suurema aktsionäri hulka.
    Ühispank sai pealinna eelarve teenindajaks 1997. aasta märtsis lõppenud konkursi tulemusel, kus Ühispanga kõrval osalesid Hansapank ning tollased Tallinna Pank ja Hoiupank.
    Kontsernikonto loomine võimaldas tollaste linnajuhtide sõnul saada linna rahast tervikliku ülevaate ja parandada raha liikumist. Varem oli pealinna eelarveraha jagunenud 240 konto ja mitme panga vahel.
    Autor: BNS
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.