• OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−2,36%36 908,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,17
  • OMX Baltic4,79%302,71
  • OMX Riga−0,06%878,37
  • OMX Tallinn5,74%1 936,13
  • OMX Vilnius1,55%1 155,41
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 100−0,27%8 666,12
  • Nikkei 225−2,36%36 908,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,17
  • 12.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühispank võib Tallinna linna kontsernikontost ilma jääda

Linn kuulutab konkursi välja lähiajal, sellel võib osaleda ka Ühispank, ütles abilinnapea Heigo Kaldra eile.
Tallinn soovib Kaldra sõnul uue konkursi tulemusel leida linna rahaliste vahendite kasulikku ja läbipaistvat paigutamist.
Tallinn avas kontsernikonto Ühispangas kaks ja pool aastat tagasi, tingimusi on vahepealsel ajal muudetud minimaalselt, selgitas Kaldra.
Kui mõni teine pank pakub väljakuulutataval konkursil Ühispangast paremaid tingimusi, siis paigutab Tallinn linn ligi 2,5 miljardi kroonise aastakäibega kontsernikonto sinna.
Samuti peab Tallinna raha olema Kaldra hinnangul jagatud mitme panga vahel, kuigi kontsernikontot haldab vaid üks pank. See välistab riskid -- ka raha hoiustamisel kehtib tema sõnul põhimõte, et kõiki mune ei panda ühte korvi.
«Ma ei pea õigeks senist praktikat, kus linn arveldab ainult ühe kontsernikonto kaudu,» ütles Kaldra.
Tallinna linna suurune organisatsioon peaks Kaldra sõnul hajutama oma riske mitme panga kaudu arveldades.
Kui palju raha konkreetselt ühele või teisele kontole kantaks, sõltub vajadusest ja erinevate pankade tingimustest, rääkis Kaldra.
Lisaks vajadusele seoses 2000. aasta eelarve koostamisega üle vaadata senine praktika linna rahaliste vahendite hoidmisel, on pealinnal tekkinud Ühispangaga tõrked suhtlustasandil.
Kuna Tallinn on Ühispanga suuraktsionär, siis peaks pangapoolne suhtlus linnaga olema tihedam, märkis abilinnapea.
Pank võiks Kaldra sõnul pidevalt linna informeerida oma arengukavadest, nii panga enda tegevusest kui rahaturu arengusuundadest.
Kui linn soovib laenu võtta, peaks ka kodupank tegema linnale oma pakkumise, kuid Ühispank seda ei teinud, tähendas abilinnapea.
Samuti peaks Ühispanga nõukogus Kaldra hinnangul olema linna esindaja, mis aitaks ära hoida võimalikku infoliikumise pidurdumist.
Praegu Tallinna esindajat Ühispanga nõukogus ei ole, varem esindas pealinna nõukogus endine linnapea Robert Lepikson, kes on väidetavalt ka eraisikuna Ühispanga suuremaid aktsionäre.
Tallinn hoiab rohkem kui 2 miljardi kroonise käibega kontsernikontot Ühispangas alates 1997. aasta aprillist. Pealinn kuulub ise sama panga kümne suurema aktsionäri hulka.
Ühispank sai pealinna eelarve teenindajaks 1997. aasta märtsis lõppenud konkursi tulemusel, kus Ühispanga kõrval osalesid Hansapank ning tollased Tallinna Pank ja Hoiupank.
Kontsernikonto loomine võimaldas tollaste linnajuhtide sõnul saada linna rahast tervikliku ülevaate ja parandada raha liikumist. Varem oli pealinna eelarveraha jagunenud 240 konto ja mitme panga vahel.
Autor: BNS

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele