Sihtasutus G9 ei ole kunstiakadeemia

Madli Zobeli artikkel «Kunstiülikool pankroti eel» (ÄP 19. 10) on desorienteeriv, kohati lausvale ja vassimine.

Pidevalt on sassi aetud kaks iseseisvat juriidilist isikut -- kunstiakadeemia (KA) ja sihtasutus G 9, mille asutaja kunstiakadeemia on. KA nõukogu ei juhi G 9 ja seetõttu ei ole tema suutlikkus või suutmatus (nagu väidetud artiklis) mõõdetav sihtasutuse äriprojektide õnnestumise või mitteõnnestumisega. Artiklis käsitletud makseraskuste puhul on tegemist G 9, mitte KA makseraskustega.

Artikli pealkiri väidab KA olevat pankroti eel. Pankrotieelne seisund tähendab teatavasti makseraskuste püsivat iseloomu (Pankrotiseadus §1 lg2). Kui ei lähtuta seaduse mõttest, võib pankrotieelseks kuulutada iga asutuse, mis ei ole parajasti pankrotis. Väita, nagu oleks KA pankrotieelses seisundis või «pankroti äärel», on seaduse mõttes lugejat eksitav vale.

Ühiselamute halb seisukord on mitmete avalik-õiguslike ülikoolide probleem. KA pidanuks investeerima ühiselamusse ka siis, kui seda ei oleks enda peale võtnud G 9. Varem maeti ühiselamu ülalpidamiseks igal aastal 700--800 000 krooni. Praegu on renoveeritud 1600 m² pinda, laenuga 530 m² ja see on kasutatav mugavustega majutuseks.

Vale on rääkida ebaõnnestunud hotelliärist. Odava hotellina leiavad renoveeritud ruumid kasutamist laenu tasumiseni. Majutusteenus ei ole omaette eesmärk. Tegu on ühiselamu renoveerimisprojektiga, mida erinevalt teistest ülikoolidest üritatakse realiseerida omal jõul. Pole midagi mõistusevastast, kui KA sihtasutuse asutajana võtab osa maksekohustusi (omateenitud vahendite arvel) enda kanda, kuna hea äriprojekt (ka laenu andnud Ühispanga arvates) ei toonud kohe nii palju sisse, kui oodati. Ajutiselt osaliselt enda kanda võetud G9 kohustused tähendavad KA-le halvimal juhul üht miljonit kahe aasta jooksul ja ei vii 37miljonilise aastaeelarvega asutust pankroti äärele.

Sihtasutusega ei ole seotud ka artiklis väidetud palkade külmutamine. KA tõstis palku aasta alguses 10%. Eelarve arutelu käigus jäeti võimalus (ei otsustatud) tõsta palku ka septembris. Riigi negatiivne lisaeelarve 561 tuhande krooni äravõtmise näol lükkas palgatõusu edasi. 2000. aastaks prognoositav kehv kõrghariduse eelarve sunnib mõtlema, kas suudame kõrgemat palka järgmisel aastal tagada. Igal juhul keeldun üliõpilaste ühiselamu renoveerimiseks kasutatavat raha palkadeks maksmast. Samuti ei kao ka ühiselamu kohad kuhugi, sest seda hoonet ei ole panditud.

Pomm tuleb lõpus. Üliõpilasvalitsuse liikme suhu on pandud väide, nagu läheks osa ühiselamu renoveerimiseks mõeldud rahast vasakule --«...et keegi saaks midagi alati omale vahelt võtta». Üliõpilane ise on teinud kirjaliku avalduse, milles eitab kategooriliselt sellist väidet.