Kristina Traks • 27 oktoober 1999

Eesti põllumehed võivad ELi 190mln toetusest ilma jääda

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles eile, et kuna praeguses majandusseisus on põllumeestel raske üldse midagi investeerida, on kaheldav ka Euroopa Liidu toetusprogrammi SAPARD õnnestumine.

«Arvutuste järgi on tu©lu puudujääk põllumajanduses üle miljardi krooni aastas, seega pole euroraha mingi päästerõngas,» lisas Kevvai.

Euroopa Liit (EL) eraldab Eestile alates järgmisest aastast kuni Euroliiduga liitumiseni projekti SAPARD raames igal aastal 190 miljonit krooni. Toetuse andmisel on tingimus, et Eesti riik leiab aastas veel 60 miljonit krooni lisaks. Poole põllumajandustootjatele tehtavast finantseeringust peavad nad katma ise.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on põllumeestel praeguses olukorras raske leida raha investeeringute jaoks. «See on tõsine probleem ja seetõttu võime ELi rahast ilma jääda,» tunnistas ta.

«Üritame leida koos pankadega võimalusi põllumeestele sooduslaenude andmiseks, mis võimaldaks neil katta ELi toetuse saamiseks vajalikku omafinantseeringut,» lausus Padar.

«Olen veendunud, et lihtne inimene seda raha ei näe,» väitis Harjumaal asuva Kiiu piimaühistu esimees Ants Aaman. «Eurobürokraatia on nii suur, et enamik rahast kulub ilmselt täiendavate ametnike palkamisele ja asjaajamisele.»

Aamani sõnul pole põllumeestel endil piisavalt vahendeid suure omafinantseeringu tegemiseks. «Vaevalt leidub talumeest, kellel oleks miljoni krooni suuruse projekti juures täna välja panna pool miljonit krooni,» lausus Ants Aaman.

ELi projekti SAPARD raames saavad toetust vaid uued investeeringud, selle rahaga pole võimalik katta põldurite varasemaid investeeringuid.

Eesti põllumeestele on tuleval aastal mitmesuguste riiklike toetustena ette nähtud 600 mln krooni. See summa koosneb 256 mln kroonisest otsetoetusest, ülejäänud raha tuleb aga intressi-, kapitali- ja kindlustustoetustena.

Hetkel kuum