• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõunanaabrid raskuste küüsis

    Läti ja eriti Leedu majandusarengud on viimasel ajal tõsise tähelepanu alla sattunud, nii sealsete keeruliste probleemide kui Eesti majanduse suurema seotuse tõttu. Siinsete küllaltki edukate arengute taustal tundub lõunanaabrite juures toimuv paljudele mõistetamatu ning hirmuäratavana. Sel juhul soovitaks mõelda sellele, et Soome ja Rootsi ettevõtjad võisid paari aasta eest Eesti suhtes sama tunda. Lätis ja Leedus tuleb nüüd sageli kokku puutuda probleemidega, mis Eestile on juba sageli minevik.
    Lõunanaabrite arengute puhul on muidugi teatud omapärasusi, millest kõige olulisemaks tuleb pidada asjaolu, et mitmedki probleemid on kuhjunud ning ilmnenud lühikesel ajavahemikul.
    Kui Eesti on maadelnud eelkõige Venemaa kriisist tulenenud majanduslanguse ja valimiseelse populismi tagajärgedega, siis Lätis ja Leedus on negatiivseid tegureid rohkem.
    Vene turu kaotus osutus oodatult valusamaks Leedule ja seetõttu võtab tagajärgedest toibumine seal kauem aega. Ka varasemad tagasihoidlikumad investeeringud on selle protsessi aeglasemaks muutnud. Töötajate jaoks soodne tööturu regulatsioon on pidurdanud arenguid ettevõtetes veelgi. Samas on puuduliku seadusbaasi tõttu pankrotte vähe.
    Nii Leedu kui ka Läti on tunda saanud Venemaa majanduslikku ja poliitilist survet. Läti puhul on Vene riik kasutanud kõrgemaid tariife raudteevedude osas, kahjustades olulist transiittegevust. Võib kindlalt väita, et sagedased tarnekatkestused Mazheikiule on eelkõige majandusliku surve abinõu Vene naftagigantide poolt, et saavutada oma majanduslikke eesmärke, eelkõige osalust ettevõttes.
    Võib arvata, et aasta tagasi raskustesse sattunud Läti pangandus läbib Eesti omale sarnase tee -- pankrotid ja ühinemised, väliskapitali aktiivne sissetung. Leedu pangandusturul on konkurents tagasihoidlikuks muutunud, sest riigil pole ressursse riiklikke panku toetada; see on ka üks väliskapitali aktiivsema sissevoolu põhjus. Probleemid finantssektoris avaldavad aga majanduse üldistele protsessidele küllaltki tugevat mõju, mis on täheldatav eriti Lätis.
    Veel hiljuti ei peetud Lätit ja Leedut eriti sõbralikeks välisinvestorite suhtes. Nüüdseks on kadunud enamik ametlikke tõkkeid, kuid säilinud mitteformaalsed. Bürokraatia kõrval on olulisem Lääne investorite jaoks ebaharilike majandustavade lai levik. Korruptsioonikahtlused tulenevad sellest, et sageli tunduvad kohalikud ettevõtted omavat mingeid mõistetamatuid eeliseid ja et erastamismüügid luhtuvad väidetavalt liialt madalate hindade tõttu. Head muljet ei ole jätnud ka valitsuste kukkumine erastamisvaidluste tõttu suvel Lätis ja eelmisel nädalal Leedus.
    Eelarveprobleemid on Lätis ja Leedus tõsisemad kui Eestis -- ühelt poolt on põhjuseks majanduse raskem olukord, teisalt on valitsused reageerinud toimunule aeglaselt. Leedu kiirelt kasvav välisvõlg ja intressid on paljudele meenutanud Venemaal 1998. a toimunut. Populistlik hoiuste kompenseerimise programm Leedus õõnestas tuntavalt valitsuse majanduspoliitika usaldusväärsust. Rahasüsteemi muutmise plaanid ja liti liialt tugev kurss põhjustasid kartuse, et litt devalveeritakse. Ka pole kohalikel valuutadel lõunanaabrite hulgas sellist toetust kui kroonil Eestis.
    Aeglaselt kasvav välishuvi investeerida Läti ja Leedu odavasse tootmisesse on äärmiselt tundlik iga eelnimetatud majanduspoliitilise aspekti osas, eriti nende, mis puudutavad finantssüsteemi. Läti ja Leedu valitsused ja keskpangad on sellest kindlasti teadlikud ning see arusaamine levib järjest enam ka sealse avalikkuse seas.
    Kuigi probleemid mõlema riigi majanduses on keerulised ning tõenäoliselt võib oodata Leedus lühiajalisi tõsiseid finantsprobleeme, peaksid lõunanaabrid lähima poole aasta või aasta jooksul tulema toime raskustega nagu ka Eesti 1997. aastal ja 1999. aastal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.