Intressitõus Euroopas võimalik

Intressitõstmisspekulatsioonide aluseks on Hollandi, Hispaania, Iirimaa ja Soome tugev majanduskasv, mis on loonud vajaduse tugevdada eurotsoonis kontrolli inflatsiooni üle. Euroriikide sularaha ja lühiajaliste hoiuste ühisnäitaja M3 näitab, et rahamass kasvas septembris aastaarvestuses 6,1%, mis ületab märgatavalt keskpanga taotletava 4,5%. Juulis-septembris on M3 aastaarvestuses suurenenud 5,9%. M3 peetakse oluliseks inflatsiooniindikaatoriks. Duisenberg tõdes, et ECB ei lähtu intressiotsuse tegemisel siiski ainult väga tähtsast M3-st, vaid uurib täiendavaid indikaatoreid, mis kajastavad ohtu hinnastabiilsusele pikema aja jooksul.

Frankfurdi finantsringkondades tõlgendatakse ECB presidendi mõtteavaldusi kui selget sõnumit repointressi tõstmisest. Ühtlasi tehakse järeldus, et kui pärast nii selget vihjet intressitõstmist ei toimu, siis kahandaks see keskpanga usaldusväärsust.

Uudisteagentuuri Bloomberg tehtud 55 tuntud ökonomisti, investori ja maakleri küsitlus näitas, et 30 neist ootab repomäära tõstmist 0,5%, 19 aga 0,25% võrra. Ja ainult kuus küsitletut arvas, et repomäär jääb sel nädalal muutmata.

Repomäära tõstmine 2,5% tasemelt oleks esimene Euroopa Keskpanga kümnekuulises ajaloos ja esimene pärast Saksa Liidupanga intressitõstmist 1997. aasta 9. oktoobril.

Soome Leonia Panga analüütikud ennustavad 0,25% ja OKO Panga analüütikud 0,5% suurust intressitõstmist, mis neutraliseeriks aprillikuise intresside alandamise. Merita Panga seisukoht erineb neist. Merita turuanalüütiku Miia Hukari sõnul on Merita seisukohal, et eurotsooni rahapoliitika ei vaja veel karmistamist, sest inflatsioon on seni arenenud mõõdukalt ja nafta hinna tõus on oktoobris taltunud. Sajandivahetus lisab selletagi ebakindlust ja ka Euroopa majanduskasv ei anna veel põhjust hõisata.

Autor: ÄP