• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nokia-unistus välisinvestori silmade läbi

    Eesti nn oma Nokiaga seotud mõttevahetusi jälgides näib, et üha rohkem inimesi on mõistnud, et Eesti oma Nokia tähendab majanduse ülesehitamist samm sammu haaval.
    Ka parimate ideede teostamiseks on tarvis raha. Rahakad ärimehed eelistavad aga Eestisse tulles uue äri rajamist olemasolevatesse ettevõtetesse investeerimisele. Miks? Keskendun järgnevas üksnes mikromajanduslikele ettevõtte tasandit puudutavatele põhjustele.
    Peamine ärikõneluste katkemise põhjus on läbipaistvuse puudumine. Paljud meie suurettevõtted on pärit nn ärastamisajajärgust, kus edu aluseks ei olnud alati eetiline tee. Meie ettevõtluse tavaline nähe on kappides kummitavad luukered , mille varjamiseks endid uute valede sisse mässitakse. Kui oma jõud väljarabelemiseks otsas, sirutatakse käsi abi suunas. Enamasti lootusetult. Soliidne välisinvestor ei paiguta raha taskusse, mille põhja ta ei näe. Seetõttu on tegemata jäänud mitu olulist tehingut, investeerimata kui mitte miljardeid, siis vähemalt sadu miljoneid kroone.
    Läbipaistvuse puudumisega kaasneb otsustusteks vajaliku info liigne tsentraliseeritus. Oleme harjunud, et info on võim, kuid unustanud, et kapitalistliku ettevõtlusmudeli alus on info ja otsuste delegeerimine allapoole.
    Teine riskikapitaliinvestoreid Eestist eemal hoidev põhjus on seotud meie juhtimiskultuuriga. Finantsinvestor ei ole huvitatud ettevõtte igapäevajuhtimisest, vaid loodab seda teha nõukogu kaudu. Siin ongi konks: juhtimisprotseduuride puudumine kohalike ettevõtete seas ehk väljakujunemata ettevõtluskultuur vähendab oluliselt usaldust tegevjuhtkonna suhtes. Läänes on tavatu, et nii taktikalised kui ka strateegilised otsused ei sünni mitte korraliku planeerimise tulemusena, vaid autoroolis mobiiltelefoniga rääkides. Eesti ettevõtja kardab paaniliselt bürokraatiat ning on selles hirmus üle parda visanud ka klassikalised juhtimismudelid.
    Iga konkreetse investeerimisotsuse juures mängivad erinevad tegurid, kuid ülalnimetatud kipuvad korduma.
    Eesti õnn on selles, et üha rohkem lisandub ettevõtteid, kel on aimu turumajandusest ning sellega kaasnevast mõtteviisist. Just nemad on väliskapitalile atraktiivsed.
    Oma Nokia kõlab uhkelt. Ometi ei saa me üle hüpata loogilistest arenguetappidest. Homse päeva ettevõtted on just need, kus ei loodeta ei protektsionismile ega laiale tutvusringkonnale, vaid nähakse ennast keset ausat globaalset konkurentsi. Puhas raha voolab ikka sinna, kus mängureeglid selgemad ning juhtimiskultuur kõige sarnasem Lääne standarditele. Globaalses mõistes on ainus ehitamist vääriv Nokia seotud rahva elatustasemega. Rahvuslik uhkus, olgu see siis natsionalism või ?ovinism, ei anna majanduskonkurentsis kellelegi edumaad.
    Autor: Hanno Riismaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.