Nokia-unistus välisinvestori silmade läbi

Eesti nn oma Nokiaga seotud mõttevahetusi jälgides näib, et üha rohkem inimesi on mõistnud, et Eesti oma Nokia tähendab majanduse ülesehitamist samm sammu haaval.

Ka parimate ideede teostamiseks on tarvis raha. Rahakad ärimehed eelistavad aga Eestisse tulles uue äri rajamist olemasolevatesse ettevõtetesse investeerimisele. Miks? Keskendun järgnevas üksnes mikromajanduslikele ettevõtte tasandit puudutavatele põhjustele.

Peamine ärikõneluste katkemise põhjus on läbipaistvuse puudumine. Paljud meie suurettevõtted on pärit nn ärastamisajajärgust, kus edu aluseks ei olnud alati eetiline tee. Meie ettevõtluse tavaline nähe on kappides kummitavad luukered , mille varjamiseks endid uute valede sisse mässitakse. Kui oma jõud väljarabelemiseks otsas, sirutatakse käsi abi suunas. Enamasti lootusetult. Soliidne välisinvestor ei paiguta raha taskusse, mille põhja ta ei näe. Seetõttu on tegemata jäänud mitu olulist tehingut, investeerimata kui mitte miljardeid, siis vähemalt sadu miljoneid kroone.

Läbipaistvuse puudumisega kaasneb otsustusteks vajaliku info liigne tsentraliseeritus. Oleme harjunud, et info on võim, kuid unustanud, et kapitalistliku ettevõtlusmudeli alus on info ja otsuste delegeerimine allapoole.

Teine riskikapitaliinvestoreid Eestist eemal hoidev põhjus on seotud meie juhtimiskultuuriga. Finantsinvestor ei ole huvitatud ettevõtte igapäevajuhtimisest, vaid loodab seda teha nõukogu kaudu. Siin ongi konks: juhtimisprotseduuride puudumine kohalike ettevõtete seas ehk väljakujunemata ettevõtluskultuur vähendab oluliselt usaldust tegevjuhtkonna suhtes. Läänes on tavatu, et nii taktikalised kui ka strateegilised otsused ei sünni mitte korraliku planeerimise tulemusena, vaid autoroolis mobiiltelefoniga rääkides. Eesti ettevõtja kardab paaniliselt bürokraatiat ning on selles hirmus üle parda visanud ka klassikalised juhtimismudelid.

Iga konkreetse investeerimisotsuse juures mängivad erinevad tegurid, kuid ülalnimetatud kipuvad korduma.

Eesti õnn on selles, et üha rohkem lisandub ettevõtteid, kel on aimu turumajandusest ning sellega kaasnevast mõtteviisist. Just nemad on väliskapitalile atraktiivsed.

Oma Nokia kõlab uhkelt. Ometi ei saa me üle hüpata loogilistest arenguetappidest. Homse päeva ettevõtted on just need, kus ei loodeta ei protektsionismile ega laiale tutvusringkonnale, vaid nähakse ennast keset ausat globaalset konkurentsi. Puhas raha voolab ikka sinna, kus mängureeglid selgemad ning juhtimiskultuur kõige sarnasem Lääne standarditele. Globaalses mõistes on ainus ehitamist vääriv Nokia seotud rahva elatustasemega. Rahvuslik uhkus, olgu see siis natsionalism või ?ovinism, ei anna majanduskonkurentsis kellelegi edumaad.

Autor: Hanno Riismaa