Andres Reimer • 25 november 1999

Venemaa ähvardab Eesti elektrijaamu

Kuuldes eile Eesti Energia kavatsusest katkestada uuest aastast põlevkivitarned piiriäärsest Slantsõ kaevandusest, avaldas Leningradi oblasti valitsuse Eesti projektide juht Juri Men?ikov nördimust ja hoiatas Eestit sanktsioonidega.

«Eesti teeb oma elektrijaamadega Venemaale suurt ökoloogilist kahju, mille eest kahjutasu küsimiseks oleme oma silma seni kinni pigistanud,» lausus Men?ikov. «Samuti võiksime Narva veehoidla pinna ühe meetri võrra alla lasta, mis raskendaks jahutusvee ammutamist Eesti elektrijaamadele.»

Majandusminister Mihkel Pärnoja avaldas Juri Men?ikovi terava avalduse üle hämmeldust, kinnitades samas, et Venemaa esindajad on varasematel läbirääkimistel sidunud Narva veehoidla ühise kasutamise tingimused põlevkivitarnetega. «Meil on Leningradi oblastiga läbirääkimised pooleli ja ma ei arva, et peaksime kasutama ähvarduste keelt,» ütles Pärnoja.

«Vee allalaskmine pole nii lihtne, et tõstame tammist kaks lauda üles, sest veehoidlal on ökoloogilisi kahjusid arvestades lisaks Eesti kaldale ka Venemaa kallas,» lausus Pärnoja.

Majandusminister selgitas, et Eesti Energia ei saa majandusliku kahju tõttu jätkata bartertehinguid Venemaaga, sest kehtiv leping näeb ette tasumist kõvas valuutas. «Kui Venemaal maksmiseks raha ei ole, võiksid nad leida Eestis toodetud elektrile ostja, kellelt saadud rahaga Eesti Energiale maksta,» lisas Pärnoja.

Umbes kolmandiku Eesti elektrienergia vajadusest kattev Balti Elektrijaam tuleks Narva veehoidla veetaseme alanedes sulgeda ja Eesti peaks alustama elektrienergia importi Leedust või Venemaalt vastavalt vabal turul kehtivatele hindadele, lausus Narva Elektrijaamade juhatuse esimees Lembit Vali.

Vali ütles, et Eesti Energial on valmis projekt 9 miljonit krooni maksva pumbajaama ehitamiseks, mis ammutaks elektrijaamale jahutusvett Narva jõe sängist. Ta ei osanud öelda, kui kaua võtab aega pumbajaama ehitus.

Vali kinnitas, et Eesti Energia ütleb igal juhul alates uuest aastast üles Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumiga sõlmitud lepingu põlevkivi tarnimiseks Venemaalt, sest see on ettevõttele kahjulik. «Kui pooled Eesti Põlevkivi aktsiatest antakse üle aktsiaseltsile Narva Elektrijaamad, tekib finantsiliselt konsolideeritud väärtuskett ja põlevkivi import muutub majanduslikult mõttetuks,» selgitas Vali.

Eesti Energia on Vali sõnul arvestanud 33 GWh elektrienergia Venemaale ekspordi kaotamisega.

Slantsõ peamine tööandja Leningradslanetsi kaevandus püsib elus tänu ASile Narva Elektrijaamad, mis on Slantsõ põlevkivi suurim kasutaja. Venemaa veab põlevkivi Eesti elektrijaamadesse töötlemiseks ning ostab toodetud elektrienergiat tagasi bartertehinguga.

Leningradi oblasti Slantsõ rajooni administratsiooni juht Jakov Bogdanov ütles, et Eesti tarnete lõppemine tooks endaga kaasa kaevanduse sulgemise, millega kaotaks töö 3500 kaevurit.

ASi Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov alustas eile Narva Elektrijaamade juhtkonnaga läbirääkimisi hinna määramiseks Eestis kaevandatud põlevkivile, millega asendatakse tarned Slantsõst. Vastavalt lepingule võib Leningradslanets tarnida Eesti elektrijaamadele 100 000 tonni põlevkivi kuus, kuid Jostovi sõnul saab Eesti Põlevkivi impordi lõppedes müüa täiendavalt enam kui 500 000 tonni põlevkivi aastas. Eesti Põlevkivi võib tehingu õnnestumise korral teenida igal aastal täiendavalt ligi 50 miljonit krooni tulu.

Leningradslanetsi põlevkivi hind on 89 krooni tonn, Eesti Põlevkivil 133 krooni tonn. «Nendele põlevkivikogustele, mida pakume Venemaa tarnete asemele, olen valmis kindlustama sama hinna kui Leningradslanets,» lubas Jostov.

Venemaa keemiatööstusettevõtte Slantsõhim juht Aleksander Savrov ütles, et ta jätkab järgmisel nädalal Eesti Põlevkivi juhiga läbirääkimisi põlevkiviostude alustamiseks Eestist. Savrov lisas, et ta ei soovi läbirääkimiste üksikasju avaldada.

Slantsõhim, kes kasutab põlevkiviõlitööstuses kohalikku toorainet, vajab aastas ligi 250 000 tonni põlevkivi. Kui Eesti Energia lõpetab põlevkivi sisseveo Slantsõ kaevandusest, pole Leningradslanetsis enam liiga kõrge hinna tõttu võimalik õlitootmiseks vajalikku põlevkivi kaevandada. Eesti põlevkivi on ka parema õlisisaldusega kui Slantsõ kivim.

Slantsõst aastas ligi 230 000 tonni põlevkivi kütteks tarniva ASi Silmet omanik Tiit Vähi ütles, et ka tema on valmis Eesti Põlevkivi toodangule üle minema, kui Mati Jostov pakub pikaajalise lepinguga Leningradslanetsist madalamat hinda.

Mati Jostov on lubanud vähendada Eestis toodetava põlevkivi hinda kulutuste kokkuhoiu arvel kolme aasta jooksul 100 kroonini tonnilt.

Hetkel kuum