Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa ähvardab Eesti elektrijaamu

    Kuuldes eile Eesti Energia kavatsusest katkestada uuest aastast põlevkivitarned piiriäärsest Slantsõ kaevandusest, avaldas Leningradi oblasti valitsuse Eesti projektide juht Juri Men?ikov nördimust ja hoiatas Eestit sanktsioonidega.
    «Eesti teeb oma elektrijaamadega Venemaale suurt ökoloogilist kahju, mille eest kahjutasu küsimiseks oleme oma silma seni kinni pigistanud,» lausus Men?ikov. «Samuti võiksime Narva veehoidla pinna ühe meetri võrra alla lasta, mis raskendaks jahutusvee ammutamist Eesti elektrijaamadele.»
    Majandusminister Mihkel Pärnoja avaldas Juri Men?ikovi terava avalduse üle hämmeldust, kinnitades samas, et Venemaa esindajad on varasematel läbirääkimistel sidunud Narva veehoidla ühise kasutamise tingimused põlevkivitarnetega. «Meil on Leningradi oblastiga läbirääkimised pooleli ja ma ei arva, et peaksime kasutama ähvarduste keelt,» ütles Pärnoja.
    «Vee allalaskmine pole nii lihtne, et tõstame tammist kaks lauda üles, sest veehoidlal on ökoloogilisi kahjusid arvestades lisaks Eesti kaldale ka Venemaa kallas,» lausus Pärnoja.
    Majandusminister selgitas, et Eesti Energia ei saa majandusliku kahju tõttu jätkata bartertehinguid Venemaaga, sest kehtiv leping näeb ette tasumist kõvas valuutas. «Kui Venemaal maksmiseks raha ei ole, võiksid nad leida Eestis toodetud elektrile ostja, kellelt saadud rahaga Eesti Energiale maksta,» lisas Pärnoja.
    Umbes kolmandiku Eesti elektrienergia vajadusest kattev Balti Elektrijaam tuleks Narva veehoidla veetaseme alanedes sulgeda ja Eesti peaks alustama elektrienergia importi Leedust või Venemaalt vastavalt vabal turul kehtivatele hindadele, lausus Narva Elektrijaamade juhatuse esimees Lembit Vali.
    Vali ütles, et Eesti Energial on valmis projekt 9 miljonit krooni maksva pumbajaama ehitamiseks, mis ammutaks elektrijaamale jahutusvett Narva jõe sängist. Ta ei osanud öelda, kui kaua võtab aega pumbajaama ehitus.
    Vali kinnitas, et Eesti Energia ütleb igal juhul alates uuest aastast üles Venemaa kütuse- ja energeetikaministeeriumiga sõlmitud lepingu põlevkivi tarnimiseks Venemaalt, sest see on ettevõttele kahjulik. «Kui pooled Eesti Põlevkivi aktsiatest antakse üle aktsiaseltsile Narva Elektrijaamad, tekib finantsiliselt konsolideeritud väärtuskett ja põlevkivi import muutub majanduslikult mõttetuks,» selgitas Vali.
    Eesti Energia on Vali sõnul arvestanud 33 GWh elektrienergia Venemaale ekspordi kaotamisega.
    Slantsõ peamine tööandja Leningradslanetsi kaevandus püsib elus tänu ASile Narva Elektrijaamad, mis on Slantsõ põlevkivi suurim kasutaja. Venemaa veab põlevkivi Eesti elektrijaamadesse töötlemiseks ning ostab toodetud elektrienergiat tagasi bartertehinguga.
    Leningradi oblasti Slantsõ rajooni administratsiooni juht Jakov Bogdanov ütles, et Eesti tarnete lõppemine tooks endaga kaasa kaevanduse sulgemise, millega kaotaks töö 3500 kaevurit.
    ASi Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov alustas eile Narva Elektrijaamade juhtkonnaga läbirääkimisi hinna määramiseks Eestis kaevandatud põlevkivile, millega asendatakse tarned Slantsõst. Vastavalt lepingule võib Leningradslanets tarnida Eesti elektrijaamadele 100 000 tonni põlevkivi kuus, kuid Jostovi sõnul saab Eesti Põlevkivi impordi lõppedes müüa täiendavalt enam kui 500 000 tonni põlevkivi aastas. Eesti Põlevkivi võib tehingu õnnestumise korral teenida igal aastal täiendavalt ligi 50 miljonit krooni tulu.
    Leningradslanetsi põlevkivi hind on 89 krooni tonn, Eesti Põlevkivil 133 krooni tonn. «Nendele põlevkivikogustele, mida pakume Venemaa tarnete asemele, olen valmis kindlustama sama hinna kui Leningradslanets,» lubas Jostov.
    Venemaa keemiatööstusettevõtte Slantsõhim juht Aleksander Savrov ütles, et ta jätkab järgmisel nädalal Eesti Põlevkivi juhiga läbirääkimisi põlevkiviostude alustamiseks Eestist. Savrov lisas, et ta ei soovi läbirääkimiste üksikasju avaldada.
    Slantsõhim, kes kasutab põlevkiviõlitööstuses kohalikku toorainet, vajab aastas ligi 250 000 tonni põlevkivi. Kui Eesti Energia lõpetab põlevkivi sisseveo Slantsõ kaevandusest, pole Leningradslanetsis enam liiga kõrge hinna tõttu võimalik õlitootmiseks vajalikku põlevkivi kaevandada. Eesti põlevkivi on ka parema õlisisaldusega kui Slantsõ kivim.
    Slantsõst aastas ligi 230 000 tonni põlevkivi kütteks tarniva ASi Silmet omanik Tiit Vähi ütles, et ka tema on valmis Eesti Põlevkivi toodangule üle minema, kui Mati Jostov pakub pikaajalise lepinguga Leningradslanetsist madalamat hinda.
    Mati Jostov on lubanud vähendada Eestis toodetava põlevkivi hinda kulutuste kokkuhoiu arvel kolme aasta jooksul 100 kroonini tonnilt.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.