Venemaa ähvardab Eesti elektrijaamu

Kuuldes eile Eesti Energia kavatsusest katkestada uuest aastast põlevkivitarned piiriäärsest Slantsõ kaevandusest, avaldas Leningradi oblasti valitsuse Eesti projektide juht Juri Men?ikov nördimust ja hoiatas Eestit sanktsioonidega.

«Eesti teeb oma elektrijaamadega Venemaale suurt ökoloogilist kahju, mille eest kahjutasu küsimiseks oleme oma silma seni kinni pigistanud,» lausus Men?ikov. «Samuti võiksime Narva veehoidla pinna ühe meetri võrra alla lasta, mis raskendaks jahutusvee ammutamist Eesti elektrijaamadele.»

Majandusminister Mihkel Pärnoja avaldas Juri Men?ikovi terava avalduse üle hämmeldust, kinnitades samas, et Venemaa esindajad on varasematel läbirääkimistel sidunud Narva veehoidla ühise kasutamise tingimused põlevkivitarnetega. «Meil on Leningradi oblastiga läbirääkimised pooleli ja ma ei arva, et peaksime kasutama ähvarduste keelt,» ütles Pärnoja.

ASi Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov alustas eile Narva Elektrijaamade juhtkonnaga läbirääkimisi hinna määramiseks Eestis kaevandatud põlevkivile, millega asendatakse tarned Slantsõst. Vastavalt lepingule võib Leningradslanets tarnida Eesti elektrijaamadele 100 000 tonni põlevkivi kuus, kuid Jostovi sõnul saab Eesti Põlevkivi impordi lõppedes müüa täiendavalt enam kui 500 000 tonni põlevkivi aastas. Eesti Põlevkivi võib tehingu õnnestumise korral teenida igal aastal täiendavalt ligi 50 miljonit krooni tulu.

Leningradslanetsi põlevkivi hind on 89 krooni tonn, Eesti Põlevkivil 133 krooni tonn. «Nendele põlevkivikogustele, mida pakume Venemaa tarnete asemele, olen valmis kindlustama sama hinna kui Leningradslanets,» lubas Jostov.

Venemaa keemiatööstusettevõtte Slantsõhim juht Aleksander Savrov ütles, et ta jätkab järgmisel nädalal Eesti Põlevkivi juhiga läbirääkimisi põlevkiviostude alustamiseks Eestist. Savrov lisas, et ta ei soovi läbirääkimiste üksikasju avaldada.

Slantsõhim, kes kasutab põlevkiviõlitööstuses kohalikku toorainet, vajab aastas ligi 250 000 tonni põlevkivi. Kui Eesti Energia lõpetab põlevkivi sisseveo Slantsõ kaevandusest, pole Leningradslanetsis enam liiga kõrge hinna tõttu võimalik õlitootmiseks vajalikku põlevkivi kaevandada. Eesti põlevkivi on ka parema õlisisaldusega kui Slantsõ kivim.

Slantsõst aastas ligi 230 000 tonni põlevkivi kütteks tarniva ASi Silmet omanik Tiit Vähi ütles, et ka tema on valmis Eesti Põlevkivi toodangule üle minema, kui Mati Jostov pakub pikaajalise lepinguga Leningradslanetsist madalamat hinda.

Mati Jostov on lubanud vähendada Eestis toodetava põlevkivi hinda kulutuste kokkuhoiu arvel kolme aasta jooksul 100 kroonini tonnilt.